Foto: Bigstockphoto

Vaktsineerimisnõude sotsiaalne vajadus ei tähenda, et vaktsineerimine peaks olema või üldse saaks olla kohustuslik, seisab Tallinna halduskohtu otsuses. Objektiiv vahendab olulisemaid lõike otsusest.

– "Arvestades, et eelnevalt viidatud korralduse nr 305 nõuded seadsid isikute põhiõiguse liikuda ja erinevates ühiskondlikes tegevustes osaleda ehk põhiõigusi realiseerida vahetult sõltuvusse sellest, kas isik oli vaktsineeritud (või haiguse läbipõdenud) ning kas selle kohta väljastatud tõend kehtib, on kohus nõus kaebajatega ka selles, et sellega oli kehtestatud vaktsineerimise nõue ning vaktsineerimise nõue oli reguleeritud tegevustes (korralduse nr 305 p 10 tegevused) osalemise eeldusena oma olemuselt kohustuslik."

– "Samamoodi oli ka vaktsineeritud isikutele seatud tegevustes osalemise tingimusena sisuliselt uuesti vaktsineerimise kohustus, kui vaktsineerimistõendi kehtivus lõpeb. Ka haiguse korralduses määratud viisil tõendatult läbipõdenud isikutel lasus tegevustes osalemise lubatavusena kohustus ennast läbipõdemistõendi kehtivuse lõppedes vaktsineerida ja vaktsineerimist tõendada. Teisisõnu oli vaktsineerimine tingimuseks põhiõiguste realiseerimisel."

– "Ehkki vastustaja (valitsus – toim.) nn sundvaktsineerimise väitega ei nõustu, märgib vastustaja samas ka, et vaktsineerimata isikutel on võimalik piirangutest vabaneda, kui kaebajad lasevad end vaktsineerida. Sellega sisuliselt vastustaja jaatab piirangute kohaldumise sõltuvust isiku vaktsineeritusest, mis omakorda tähendab, et vaktsineerimine on sotsiaalsetes tegevustes osalemise eeldusena sunduslik."

– "Veelgi enam, vastustaja on seadnud rõhuasetuse sellele, et kehtivate piirangute kohaselt ongi sisuliselt ainus meede just vaktsineerimine, mis aitaks täita kaebajate kaebusega soovitud põhilist eesmärki, st sotsiaalsetes tegevustes osalemist. Kohus rõhutab siinkohal, et seejuures tulenes korralduses viidatud vaktsineerimistõendi kehtivusaja piiratusest, et sisuliselt oli kehtestatud korduv vaktsineerimise kohustus."

– "Vaktsineerimisnõude sotsiaalne vajadus ei tähenda, et vaktsineerimine peaks olema või üldse saaks olla kohustuslik. Olukorras, kus volitusnormi alusel kehtestavate kohustuslike nõuete järgmine võib vahetult kaasa tuua kasvõi ühe isiku tervise korvamatu kahjustamise või surma, ei saa põhiseadusest tulenevalt olla vaktsineerimise nõudel kohustuslik iseloom."

– "Ravimiameti poolt kohtule esitatud andmete kohaselt on ajavahemikul 27.12.2020 kuni 17.04.2022 Raviametile saadetud 43 surmlõppega teatist (neist 21 arstide poolt), milledest 7-l juhul on Ravimiamet hinnanud seose vaktsiiniga võimalikuks või ei välistanud seda. Viidatud Ravimiameti andmete kohaselt on samal ajavahemikul tõsiste kõrvaltoimete teatisi Raviametile esitatud kokku 359, sh 78 teatist tõsiste kardioloogiliste häirete ja 58 teatist tõsiste neuroloogiliste häirete kohta, milledest vastavalt 36-l ja 41-l juhul on Ravimiamet hinnanud seoses vaktsiiniga võimalikuks või ei välistanud seda."

– "Kohus rõhutab veelkord, et olukorras, kus selline ennetav meditsiiniline sekkumine võib kaasa tuua riski tervise korvamatuks kahjustamiseks või halvemal juhul ka surma, esineb põhiseaduse § 16 kohane riive, millisel juhul ei saa vaktsineerimine olla põhiseaduse kohaselt ei tahtevastane ega ka kohustuslik (sh kaudselt). Põhiseadusest ei tulene, et igaühe õigus elule saab olla piiratud sellisel moel teiste inimeste elude ja tervise kaitsega ning riigi kaitsega. 

Vastupidise jaatamine tähendaks absurdset käsitlust justkui iga üksikisik, kes ei ole nakkushaige, peab olema valmis haigestumise ennetamiseks kaotama elu või aktsepteerima sellist riski, samuti tervise korvamatu kahjustumise riski riigi ja teiste isikute tervise kaitseks."

– "Oluline on siinkohal ka asjaolu, et teadusandmed nii viiruse, aga ka vaktsiinide efektiivsuse, mõju ja ohutuse osas on erinevad ja ebakindlad, nii viirus kui kasutatavad vaktsiinid on uudsed, teadlastel puudub konsensus ning andmeid kogutakse pidevalt juurde."

Toimetas René Allik