ERRi aastalõpuintervjuus "Aasta säravaimad tähed" eitas meediaärimees Hans Luik oma väljaannete (EPL, Delfi, Maaleht, Eesti Ekspress) ilmavaatelist suunamist ja selgitas, et Eesti meedia liberaalsuse all tuleks silmas pidada, et ollakse varastamise ja valetamise vastased.
Vastuseks intervjueerija Andres Kuuse küsimusele, kas Luik võib käe südamele panna ja kinnitada, et tema kui omanik ei ole püüdnud oma maailmavaate või huvidega oma väljannetes avaldatut mõjutada, vastas tuntud ärimees, et neis väljaannetes saavad ühte moodi sisu mõjutada nii raamatupidaja, autojuht, fotograaf kui ka omanik.
"Ka mina saadan ajakirjanikele ideed, umbes 50 protsenti lükatakse vist kohe tagasi. Aga mul ei ole sellega selles mõttes probleemi, et ma ise oskan täitsa kirjutada – klaviatuuri kasutamine mulle sobib. Kirjutan ise, üsna tihti kirjutan ja ka räägin jutusaadetes, kui kutsutakse," lisas ta.
Täpsustavale küsimusele, kas Eesti ajakirjandustoimetustes valitseb liberaalne baaskonsensus, nagu ütles ametist lahkunud Postimehe peatoimetaja Peeter Helme toonitas, vastas Luik, et pigem iseloomustab peavoolu väljaandeid varastamise ja valetamise vastasus.
"Üks, mis meid valitseb, on see, et meid on väga treeninud endine Rahvaliit, nüüdne EKRE tuumik, ja Keskerakond ja ka Reformierakond. Me oleme väga varaste vastased. Vargust ja korruptsiooni ei sallita. Selle suhtes on täitsa kõva konsensus nii Äripäeval, Postimehel, ERR-il kui ka Ekspress Meedial," märkis Luik.
"Liberaalset maailmavaadet – ma arvan, et see on, et valetamist ka ei sallita ikka," ütles ta kokkuvõtteks, justkui samastuks liberaalsus tõerääkimise ja konservatiivsus valetamisega.
Luige seisukohaga kontrasteerub tõsiasi, et novembri lõpus langetas Pressinõukogu otsuse, mille kohaselt rikkusid Luigele kuuluvad väljaanded Delfi ja Eesti Päevaleht järjekordselt ajakirjanduseetika põhimõtteid, levitades septembris otsest ja ühemõttelist valet, nagu oleks SAPTK-l varju jäävad, sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid annetusi tegevad suurärimeestest toetajad. Mingit avalikku vabandust pole nimetatud väljaannete poolt valede levitamise pärast esitatud.
2014. aastal käitusid EPL ja Delfi sarnasel moel, lastes kooseluseaduse läbisurumisega tekitatud ühiskondliku konflikti kõrgajal ringlema lugematul hulgal kordadel reprodutseeritud alatu vale, nagu oleks SAPTK-l varjatud sidemed Venemaa võimuringkondadega. Ka toona otsustas Pressinõukogu SAPTK kaebuse peale, et EPL ja Delfi rikkusid ajakirjanduseetika põhimõtteid, luues avalikkust eksitavat kuvandit, mille põhistamiseks puuduvad faktid.
Toimetas Varro Vooglaid
Juhtkiri: Eesti Päevaleht ja Delfi – häbitud valeuudiste levitajad