Endine president Toomas Hendrik Ilves nimetas Inimõiguste Instituudi korraldatud aastakonverentsil kavandatavat abielureferendumit Putini referendumiks, mille korraldajatel on suur soov olla nagu Putini Venemaa. Ühtlasi jagus tal ohtralt ka muud kriitikat valitsuse aadressil ning muret selle üle, et kristlastel on grupina suuremad õigused.
"Kus ma arvan, et see radikaalsus muutub äärmusluseks on, kui hakatakse inimõiguste üle näiteks referendumit pidama. Ülddeklaratsioon inimõiguste kohta tähendab, et need õigused on igal inimesel ja selle üle ei hääletata," ütles Ilves virtuaalses paneeldiskussioonis õiguskantsler Ülle Madise ja kodanikuaktivisti Tarmo Jüristoga teemal "Kas elame äärmuste ajastul, mil radikaalsus on moes?"
Ülle Madise sõnul lähtume me sellest, et üldine konsensus püsib: "Kõikidele inimestele kindlustatud inimõigused ja riigi põhiseadusega antud põhiõigused, et need on vajalikud, et nende kaitse on väärtus, et see on väärtus, mida tasub kaitsta, muuhulgas sellepärast, et see kaitseb kõiki meid nii üksinda kui koos." Järgnevalt küsis Madise, kuidas kaaspanelistidele tundub, kas see konsensus on ka kitsenenud?
"Ilmselt väga," vastas Ilves. "Esiteks kui me vaatame selle Putini referendumi arutelu praegu. Mida ma nimetan selleks, sest see on üle võetud täpselt samasugusest referendumist, mis leidis aset Putini eestvedamisel alles kevadel, kus siis seadustati, mis on abielu, pandi põhiseadusesse, see puudus varem seal ja nüüd me teeme täpselt sama. Ma saan aru, et on mingi suur soov olla nagu Putini Venemaa aga noh, see on niivõrd ilmselge näide, et siin ei pea mingit süvaanalüüsi tegema."
Ilves: Eesti ei toeta seksuaalvähemuste inimõigusi
"Aga ma toon teise näite, mis oli alles hiljuti, kus üle 50 riigi kirjutasid alla Poola kirjale, kus ütlesid, et ka LGBT-inimestel on inimõigused," jätkas Ilves. "Eesti välisministeerium keelas Eesti saadikul sellele alla kirjutamast, ma ei tea, miks, aga järelikult arvab siis Eesti välisministeerium või -minister, et inimõigused ei kehti LGBT-inimeste puhul. See oli minu meelest küll päris imelik signaal ja võibolla võiks öelda, et taheti meeldida Pompeo ja Trumpi valitsusele aga isegi USA saadik kirjutas sellele alla Varssavis. Aga Eesti ei kirjutanud alla. Järelikult Eesti välispoliitika praegu on, et Eesti ei toeta seksuaalvähemuste inimõigusi. Nii et me oleme juba selle sammu astunud."
"Nii et see konsensus on juba mingil määral murenenud. Sellega siitpoolt ka nõusolek," nentis Madise omalt poolt.
Ilves muretseb, et kristlastel on grupina suuremad õigused
Ilvese väitel muutus rahvuse rõhutamine sõjatandriks, sest nii natsid kui kommunistid arvasid, et indiviid ei ole ühiskonna põhiühik. Kui me räägime inimõigustest, räägime indiviididest, rõhutas ta ja jätkas:
"Nendes kohtades, mida me üldiselt ei pea demokraatlikeks riikideks, kaalub kogukondlik huvi, olgu see siis kompartei või natsid või mingi muu lähenemine, et grupi õigused õigustavad indiviidi õiguste piiramist. Ja kohalik näide on, et kristlastel või EELK liikmetel on grupina suuremad õigused kui indiviidil. Ja see on, mis teeb mulle väga muret."
"Iga kord kui hakkab domineerima selline arusaam, et grupil on suuremad õigused kui indiviidil, tuleb mingi jama, mis üldiselt lõpeb vägivallaga," ütles Ilves.
2016. aastal lasi Toomas Hendrik Ilves Halliste kirikus laulatada oma kolmanda abielu, käies enne seda leeris.
Ilves ilkus valitsuse kallal ja ironiseeris traditsiooniliste väärtuste üle
Veidi hiljem lisas ta: "Valitsus, kes tahab välja saata inimesi, sest nad on geid – ma eriti ei tahaks, et neil oleks võim jälitada inimesi."
Traditsiooniliste väärtuste üle ironiseerides lausus Ilves: "No "traditsiooniline" väärtus on, et naine ei tohi valida. "Traditsiooniline" väärtus on, et mustanahaline on väärt vähem inimene kui valge inimene, mida me kuuleme aeg-ajalt ka Eestis, muide."
Inimõiguste laiendamisel peatudes märkis Ilves, et viimase kahekümne aasta teemaks on olnud sooline sättumus, mis tema sõnul tekitab inimestes sama palju negatiivset reaktsiooni kui sada aastat tagasi idee, et naine võiks osaleda valimistel.
Ilves: riiklik retoorika annab loa homodele peksa anda (sic!)
"See näitab kui absurdseks see on läinud. Mul on üks tuttav, vist kahe lapse isa ja riigiametnik, kes siin teeb vist mingit kõrgemat kraadi Tartu Ülikoolis ja mingid tüübid tahtsid talle peksa anda, sest tal olid rohelised püksid, mis tähendavat, et ta on homo. Järelikult on õigus peksta inimest, sest sa arvad, et ta on homo ja b) tegelikult sinu kriteerium on see, kas on rohelised püksid jalas. See näitab teatud madalalaubalisust, millele on antud luba meie riigi tasandil retoorikas, et see on okei niimoodi arvata," rääkis ekspresident.
"Me nägime pärast Brexitit ja pärast Trumpi valimisi, me nägime tänu sellele retoorikale, mis siis tuli riigi juhtidelt, et seda tunnetati inimeste poolt kui loa andmist, et nüüd võib minna peksa andma, Kui me praegu ütleme, et see ei olnud nii hull, ta soovitas neil vabatahtlikult lahkuda, no siis kuidas tõlgendab seda mingi inimene, kes ütleb, no okei, ma aitan kaasa, et ta läheb vabatahtlikult… annan talle peksa. Ja see õhkkond, mis tekib praegusest retoorikast on minu meelest väga ohtlik," kurtis Ilves.
Ilvesel soovitatakse ära minna, kui ei meeldi
Ülle Madise sõnul tuleb eristada kahte asja: üks on see, kas pikaks ajaks võimule saanud erakonnad suudavad säilitada dialoogi ja kohelda väärikalt neid, kelle vaateid nad ei esinda. Madise kardab enda sõnul, et ei Eestis ega teistes riikides ei ole suudetud ühiskonda koos hoida: "Miks? Ei tea."
"Kui valitsuse erakondade liikmed soovitavad inimestel koguni lahkuda Eestist… mis ma lugesin läinud nädalal, üks inimene, kes on Euroopa Parlamendis ütles: no kui ei meeldi, mine ära. Ma ei tea, mida teha selle peale," jätkas Ilves vahele segades kurtmist.
Toimetas Martin Vaher