Iraagi valitsus mõistis 8. veebruaril hukka Ameerika Ühendriikide droonirünnakud riigis asuvate šiiitide relvarühmituste vastu, sealhulgas neist ühe jõulisema Kataib Hezbollah juhi tapmise.
Iraagi peaministri Shia al-Sudani kontor teatas, et USA droonirünnakud võivad sundida riiki paluma kõigi USA vägede riigist lahkumist, vahendab Breitbart.
Peale seda kui ühel Iraani toetatud terrorirühmitusel õnnestus jaanuari lõpus tappa Jordaanias asuvas sõjaväebaasis kolm USA sõdurit, alustas viimane karistusoperatsioone Iraagis, Jeemenis ja Süürias. Samas pole Ameerika Ühendriigid, millele on abiks Ühendkuningriik, suurt võimekust piirata Jeemenis asuvate Houthi terroristide rünnakuid Punasel merel seilavate kaubalaevade vastu.
7. veebruari õhtul hävitati droonirünnaku käigus Bagdadis auto, millega sõitis Kataib Hezbollah (KH) kõrge juht Abu Baqir al-Saadi ja tema kaks kaaslast. KH kinnitas komandöri surma. USA ametnike sõnul hoiatasid nad Iraagi valitsust, et selline rünnak on kavas ja lisasid, et rünnakus ei saanud kannatada ükski tsiviilisik.
Ameerika Ühendriikide keskväejuhatuse (CENTCOM) väitel oli al-Saadi piirkonnas asuvate USA sõdurite vastu suunatud rünnakute planeerija ja nende läbiviija.
CENTCOM lubas rünnakutega jätkata.
KH ja mitmed sarnased relvarühmitused on Iraagi relvajõudude osa ja need palgati kümmekond aastat tagasi võitlema Islamiriigiga. Sellised rühmitused kannavad nimetust "rahva mobilisatsiooniüksused" (Popular Mobilization Forces; PMF), need on osa Iraagi kaitsejõududest ja nende ohvitserid osa sõjaväe juhtkonnast. Auto, mis droonirünnakus hävis, oli pealtnägijate sõnul PMF sõiduk.
Iraaniga seotud Iraagis tegutsevad relvarühmitused kuuluvad organisatsiooni "Iraagi islami vastupanuliikumine" (Islamic Resistance in Iraq; IRI), mis on peale 2023. aasta 7. oktoobril Iisraelis toimunud Hamasi terrorirünnakut korraldanud USA ja selle liitlaste positsioonide vastu kümneid rünnakuid. USA valitsuse sõnul on IRI Jordaanias toimunud rünnaku süüdlane ja KH on IRI üks juhtivaid osiseid.
Peale Jordaania rünnakut lubas KH, et peatab vaenutegevuse Ameerika Ühendriikide vägede vastu põhjusel, et "Iraagi valitsus ei peaks piinlikkust tundma".
USA valitsus on pikka aega palunud Iraagi juhtkonda, et see kutsuks šiiitide rühmitused korrale. Sellised nõudmised pigem pahandavad Iraagi poliitikud, kes nõuavad üha valjema häälega USA sõdurite lahkumist.
Samuti suureneb Iraagis vaen lääneriikidest pärit välismaalaste vastu.
USA rünnaku KH juhi vastu mõistis lisaks kõneisiku kaudu hukka Iraagi sõjavägi ja nimetas seda "puhtaks agressiooniks", "Iraagi iseseisvuse ründamiseks" ja "pealinna südames asuvas elurajoonis sooritatud jultunud palgamõrvaks".
Iraagi peaministri Mohammed Shia al-Sudani sõjalise valdkonna kõneisiku Yahya Rasooli sõnul tegi USA rünnak valitsuse "murelikuks" ja tema sõnul "kalduvad koalitsiooniväed pidevalt kõrvale põhjustest ja eesmärkidest, miks need asuvad meie territooriumil".
Rasooli sõnul võivad sellised arengud sundida Iraagi valitsust lõpetama välisvägede missiooni, kuna nende kohalolek võimendab korratust ja ähvardab Iraaki "vastuolude tsükliga".
Al-Sudani on varemgi palunud, et USA ja selle liitlaste väed Iraagist "kiiresti lahkuksid". Pentagon kinnitab, et seda pole kavas teha.
Toimetas Karol Kallas