Politseinikud kaitsevad jõuluturgu Reimsi Jumalaema katedraali juures. Foto: Francois Nascimbeni, AFP/Scanpix

Euroopa moslemite suure enamuse loid reaktsioon tõusvale terrorismi- ja vägivallalainele on andnud oma panuse poliitilisse kursimuutusse. Moslemitest kaaskodanikega mitterahulolevate ja nende peale vihaste etniliste eurooplaste hulk kasvab, tõdeb Pakistani ajakirjanik Khadija Khan.

Näib, et Saksamaa ja teisedki Lääne-Euroopa riikide võimud on hakanud viimaste nädalate jooksul tugevdama oma kampaaniat militantse paremäärmusluse, sealhulgas ekstremistlike moslemite vastu. See ärkamine toimub paraku alles pärast seda, kui Euroopa on pidanud maksma kõrget hinda terroristide poolt vallandatud surma ja kaose näol Saksamaal, Belgias, Prantsusmaal, Taanis ja mujal.

Euroopa valitsused on lülitunud paanikarežiimile, et ära hoida radikalismi tõus Euroopas kogu kontinenti haarava paremäärmusliku ärkamise, fašismi ja natsionalismi näol.

Saksamaa kantsler Angela Merkelit kuulates jääb mulje, et multikultuurilise ühiskonna arendamisest hoolimata taganeb ta vähehaaval oma migrantide sissetoomise poliitikast ja loosungist "Me suudame seda!" Ta mitte ainult ei tõotanud jõulupühadele eelnenud nädalal sakslastele, et rändekriis ei tohi enam kunagi korduda, vaid ka kutsus üles keelustama üleriigiliselt nägu täielikult katvat riietust.

Järgides Merkeli eeskuju, tegi siseminister Thomas de Maizière samuti ettepaneku sellised näokatted osaliselt keelata ning kuulutas need assimileerumisega vastuolus olevaks.

Senise suuna dramaatiline muutumine võib olla tingitud planeeritud ja korda saadetud terroriaktidest, mida sooritasid äärmuslikud moslemid, kellest mitmed kuulusid immigrantide hulka, kelle peale Merkel oli oma lootuse pannud. See võib olla tingitud ka neonatsismi tõusust Euroopas. Kõige tõenäolisemalt on tegemist lihtsalt sooviga saada tagasi valitud.

Pärast Donald Trumpi valimist USA presidendiks kuulutati Merkel paljude poolt ainsaks vaba maailma kaitsjaks. Ehk taipas ta pärast Donald Trumpi üllatuslikku võitu, et oma šokeeritud kaasmaalaste poole pöördumine võiks olla päris hea idee.

19-aastase sakslanna Maria Ladenburgeri brutaalne vägistamine ja mõrvamine Afganistanist pärit immigrandi poolt, kes väitis end olevat 17-aastane, näis saavat viimaseks piisaks Merkeli avatud uste poliitika jaoks – sellest, muide, ei soovinud ta loobuda ka pärast oma partei juhtkonna erakordselt tugeva vastuseisu ilmsikstulemist.

Ladenburger oli meditsiinitudeng, kes töötas vabatahtlikult migrantide majutuskeskuses. Tema mõrvar oli teda korduvalt varjupaigas näinud. Intsident äratas õudust mitte ainult Saksamaal, vaid kogu Euroopas, eriti seejärel, kui Saksa siseministeerium lubas deporteerida võimalikult palju Afganistani kodanikke, kes ei suuda põhjendada oma Saksamaale jäämise vajadust.

Läinud nädalavahetusel teatasid Berliini võimud ühe Afganistani kodaniku arreteerimisest, kes oli osaliselt Saksamaal elamise ajal aktiivselt seotud terrorirünnakutega oma kodumaal.

Saksa politsei alustas mõned nädalad tagasi operatsiooni ka ühe salafistliku grupeeringu vastu, mis tegeles ajupesuga moslemitest noorte seas ning ahvatles neid sõjalisele väljaõppele ja liituma Islamiriigi võitlusega kogu maailma vastu Süürias ja Iraagis. See salafistlik grupeering oli end registreerinud sotsiaaltööd tegeva ühinguna (koraanide levitamine turgudel ja muudes avalikes kohtades) ja kuulutas ühe eesmärgina Lääne ja islami vahelise lõhe ületamist.

Aschaffenburgis arreteeriti üks ja Mannheimis teine kahtlusalune, kes väidetavalt valmistasid ette islamist inspireeritud terrorirünnakut avalikus kohas.

See hiljutine kursimuutus näitab ka seda, et Lääs on oma kodutööga jälle liiga hiljaks jäänud, kuigi teda on karmilt raputanud nii natsid, Mussolini, Lenin ja Stalin kui ka sellised terroriorganisatsioonid nagu Baader Meinhof, al-Shebaab, ETA, Punased Brigaadid, Hamas, al-Qaeda, Palestiina Islamidžihaad ja Hezbollah, kui nimetada vaid mõningaid.

Alates pretsedenditutest terrorirünnakutest Prantsusmaal, Belgias ja Saksamaal elavad kodanikud terves Euroopas pidevas hirmus. Näib, et nad on islamiekstremistidest väsinud ja kurguauguni tüdinenud – nende lapsed võivad olla ohus kooliteel ja poeostudki tehakse sõdurite kaitse all.

Koos Brexiti, Donald Trumpi valimisega presidendiks ja Itaalia referendumiga näib tekkivat lumepalli efekt. Kasvava mõjuga Alternatiiv Saksamaa Jaoks (AfD), Prantsuse Rahvarinne, Hollandi ja Austria Vabaduspartei ja Viie Tähe Liikumine Itaalias näivad olevat ühe ja sama retoorika viljad.

Enamik Lääne moslemeid näib olevat unustanud selle tõsiasja, et nendest võib saada suurim sihtgrupp nii ISIS-le kui neonatsidele, sest mõlemad soovivad neid karistada kas vaikimise eest terrorirünnakute puhul või siis ISIS-e rändtsirkusega mitteliitumise pärast.

Euroopa moslemite suure enamuse loid reaktsioon tõusvale terrorismi- ja vägivallalainele on samuti andnud sellesse oma panuse. Moslemitest kaaskodanikega mitterahulolevate ja nende peale vihaste etniliste eurooplaste hulk kasvab. Eriti seepärast, et kõik teised on terroristlikud kuriteod selgelt ja valjult hukka mõistnud.

On irooniline, et need, kes julgevad ekstremistide vastu sõna võtta, peavad arvestama erisuguste tagajärgedega – neid ähvardatakse tappa ja nimetatakse islamofoobideks. Selline suhtumine ei julgusta inimesi esile astuma ja pärsib ekstremismivastast liikumist ka islamikogukonna sees. Opositsiooni häält võib aga kuulda küll ja enam kui enne. Ta on lihtsalt läinud põranda alla.

Enamik Lääne moslemeid näib olevat unustanud selle tõsiasja, et nendest võib saada suurim sihtgrupp nii ISIS-le kui neonatsidele, sest mõlemad soovivad neid karistada kas vaikimise eest terrorirünnakute puhul või siis ISIS-e rändtsirkusega mitteliitumise pärast. Progressiivsed moslemid peaksid taipama, et nende häälel on praegusel tundlikul ajal suur kaal, kui nad ei taha jääda kaotajateks nende kahe äärmuse vahel.

Globaalsete jõudude läbikukkunud poliitikad on hakanud muutuma inimkonna jaoks õõvastavaks tulevikuks, kus Abu Bakr al-Baghdadi, Anders Breiviki või Neville Chamberlaini kloonid alustavad tulevahetust ja tsiviliseeritud maailm – see tähendab meie – jääme lõksu kahe tule vahelisse põrgusse.

Tõlkinud Roland Tõnisson

Artikkel ilmus esmalt võrguväljaandes Gatestone Institute.