Kallase klann on surmainglite halastamatu salk, ent meie armastame elusaid inimesi, oma lapsi ja Eestit, tunnistab Ivan Makarov.
See, et EV peaminister käitub, nagu Pipraveski – et matke mind koos majaga – tõestab, et kogu tema pereklann ei pea Eestit koduks. Nad ei ole tõenäoliselt eestlasedki. Ja kui on, siis vaid Siim-Valmar Kiisleri definitsiooni kohaselt: et kui antennidega roheline tulnukas oskab eesti keelt, siis ta ongi eestlane.
Kui seda Kiislerit ennast tähelepanelikult jälgida, siis tema näos ongi midagi ebamaist. Mitte just ilu, aga midagi muud, tähendusrikkamat. Seda enam et erinevatel tsivilisatsioonidel on kindlasti ka erinevad ettekujutused ilust. „Mõnele on ka mära pruudiks," ütles tark sõnnikulõhnaliste viltidega kojamees „12 toolist".
Aga targa Kiisleri määratlus on vähemalt universaalne. Lausa universumi mastaabis. Et kui panna lehmale selga sadul, ongi hobune valmis, saab peale hüpata ja Vene kultuurikeskuse poole kapata. Kaks Eesti tuntumat Kiislerit oskavad küll eesti keelt, aga kas nad on sellepärast nüüd eestlased? Nad on eestlasteteemalised visandid – ühe visandi peale läks ümber kisselli pooltäis klaas, teise visandi oli visandaja kogemata põrandale visand. Esimesele lendasid peale herilased ja temast sai õelusekott, teisele astus keegi paljajalu peale. Ja juba aastaid on neid tigedusest moonutatud lõustu terve peavoolumeedia täis.
Ivan Makarov ka oskab eesti keelt, aga kas ta on sellepärast nüüd eestlane? No ei ole ju. Pole ta ei roheline ja ei kasva antennid tema muhklikust peast.
Paljud küsivad, et kustkohast võttis peaminister Kaja Kallas 350 000 eurot, et laenata oma ärimehest mehele. Aga kas inimene ei või elada kokkuhoidlikult ja koguda raha? Äkki on Kallas kokku hoidnud veel tollest ajast, kui Põhja-Eesti pangast pani keegi pihta 10 miljonit dollarit ja VEB-fondist täiendavalt 40 miljonit. Kaja Kallas sai kindlasti õiglaselt vihaseks, et keegi varastas nii suuri summasid – ja tõotas endale ja oma isale, et saab rikkaks eranditult ausal teel. Ja hakkaski muudkui säästma ja koguma. Mis on täiesti võimalik, sest teda sidus saatus ikka üsna jõukate meestega.
Tollest ajast sai kõhurääkijast Kaja Kallasest veel ka vilunud huulteliigutaja.
Äärmiselt tiivustav on muidugi see, mida tegi Kaja Kallase abikaasa, kes Venemaa sõjatööstust lehtrauaga varustas ja sellest laekus Kallase pere kukrusse nii mõnigi täiendav miljon. Ärme hakka siin spekuleerima ja välja mõtlema, kui paljudele ukrainlastele läks see äri elu maksma. Tuhandele? Kümnele tuhandele? Kolmekümnele?
Nüüd aga on Kaja Kallase mees süüst prii: ta müüs maha kõik aktsiad ja on „puhas poiss". Ta on ju siis nagu leidlik nahahoidjast islami terrorist: sõitis veoautoga hooga valgete uskmatute rahvahulga sisse, lömastas mõnikümmend inimest, ja siis kohapeal müüs mõnele ellujäänule kalluri maha. Ja läks, käed taskupiljardit mängimas, vaatama: „Aga mis on juhtunud?!! Ai-ai! Vah-vah-vah, kui jube! No on alles inimesed siin Prantsusmaal!"
Aga tegemist ei ole ju ainult puhta ahnuse ja kasumi tagaajamisega. Tegemist on selle eestlasi kui rahvast ja organisme vaenava maffia surmakultusega.
Eile rääkisid TV3 „Tallinna uudistes" teadlased uuest ohust Läänemere ökosüsteemile: inimeste tarbitavate tablettide ja muude ravimite toimeainete rohked jäägid läbistavad puhastusseadmeid, nagu parasiitpoliitikud Riigikogu valimiskünnist, ja satuvad merre. Selle tagajärjel juhtub midagi eriti jubedat: kalade ja teiste vee-elukate sugu hakkab muutuma ja, nagu kurdeti saates, juba „kohtab kalu, kellel on nii marja kui ka niiska. Terveid liike ähvardab väljasuremine".
Huvitav, et ajal, kui ökoloogid tahavad kaitsta kalu ja molluskeid soomuutuse eest, ärgitavad sellised „sotsiaalse valdkonna" tegelased nagu Riisalo-Mändmaa ja teised eestlasi oma sugu aktiivselt muutma. Nii et kui eesti vetes sureks soovahetuse tagajärjel välja migrantliik ümarmudil, oleks see tragöödia. Kui aga sureksid välja eestlased, oleks see hoopis positiivne, „jalgadel emakad" võiksid kergendatult ohata ja saaks meie siinset sallimatut elanikkonda välja vahetada. Meile on siia toodud juba 100 000 võõramaalast – tõsi küll, nende killast, kes, nähes oma lapse lähedal pedekirurgi, hakkaksid tõenäoliselt tulistama kõigist kaasavõetud relvadest. Ja seda enam need, keda Eestisse veel tuuakse „kliimapõgenike" sildi all.
Kaja Kallase valitsus andis miljonid siinsele venekeelsele meediale, mis juba suures osas koosneb Venemaalt emigreerunud vasakliberaalisetest suurvene šovinistidest. Nad teevad intensiivset propagandat eesti rahvusriigi ja eestluse vastu ning ühiskonna homostumise poolt.
Eile avaldas rus.postimees „Avatud vabariigi" aktivisti Daniil Kurakini suure loo „Millal meil hakkavad kirikutel lehvima vikerkaarelipud, nagu Saksamaal?" Aktivist räägib vaimustunult homonduse õpetamisest koolides ja märgib, et „haridusliku protsessi sugugi mitte väike osa lasub MTÜ-del, kes teevad koolidega koostööd ja võivad selgitada paljusid asju kooli pedagoogist paremini… Informatsiooni serveeritakse maksimaalselt turvaliselt, vahel mängulises vormis, et laps saaks seda paremini omandada."
No kes kahtleks, et geiaktivistid tahaksid traditsiooniliste perede lastega mängida omi mänge. Riikides, kus selles vallas pole veel täiesti ära pööratud, lapsi hoopis kaitstakse pervertide eest. Ja kui riik seda ei tee, siis iga vanema kohus on teha seda iseseisvalt.
Möödunud nädalal päästsid Peterburgi Kolpino rajooni politseinikud 31-aastase kommunaalkorteri meesnaabri raevunud 55-aastase naise käest, sest meesnaaber olevat seksuaalselt ärakasutanud naise 5-aastast poega. Nördinud ema peksis väidetava homopedofiili vaeseomaks, mees viidi politseijaoskonda, seal aga tema seisund halvenes ja toimetati kiirabiga Aleksandrovi haiglasse.
Loodetavasti pääseb oma last vääraka eest kaitsnud ema karistusest, kuna Neevalinnas ei ole tavaks karistada pervertide käest lapsi päästvaid vanemaid. Mõni aasta tagasi lõi tuntud endine poksija ühe rusikahoobiga surnuks geimehe, kes ahistas spordikuulsuse väikest poega. Üldsuse ja ajakirjanduse survel loobusid võimud ainuvõimalikult käitunud isa represseerimisest.
Kui Kaja Kallas arvab, et suure maksumaksjate raha eest saab siinset venekeelset elanikkonda selles osas ümber veenda, siis imegu käppa: kui „vabastamise" osas aktsepteeritakse diskussiooni ja lepitakse ka okupatsiooni mälestusmärkide teisaldamisega, siis laste seksuaalobjektidena käsitlemine lõpeks juba tõsiste intsidentide ja ohvritega. Küsitluste järgi usaldab Kaja Kallast ainult 5% tema poolt ülekullatud venekeelseid elanikke. Suhtun skeptiliselt Eesti müüdavasse sotsioloogiasse, aga Kallased ju sellesse usuvad. Võtku siis teadmiseks ja ärgu õhutagu pingeid veel ka sellel pinnal, ja veel sõja ajal. Hiljuti tuli Lõuna-Eestis maha lasta emakaru, kes kaitses oma poegi tema peret ohustanud võõra karu eest ja lõpuks väljus täiesti kontrolli alt. See ei ole pelgalt allegooria.
Üks eelmise nädala EPL-i juhtkiri kandis pealkirja „Abistatud suremine ei saa olla tabu", kus meie vasakliberaalide peavoolu „parimate" traditsioonide kohaselt toetatakse surmakultust. Üsna alatu on sellist teemat „lahti isikustada" ja avaldada neid seisukohti juhtkirja sildi all ehk anonüümselt.
„Euroopat kujundanud kristliku traditsiooni järgi oli enesetapp sajandeid äärmiselt taunitav, ka siis, kui elu tähendas ränkades kehalistes piinades kuhtumist," kirjutab EPL.
Seda kristlikku traditsiooni hakkas kilgates kajastama raisakotkaste ühendus „Pealtnägija", kajastades detailides eutanaasiaks välismaale sõitnud eestlanna peretragöödiat, nagu oleks tegemist mingi põneva reportaažiga. Ime, et ei ronitud mikrofoniga sureva inimese nina ette tema viimseid hingetõmbeid püüdma ja küsima: „No kuidas tunne on? Kas jäsemed surisevad? Kas tunneli lõpus paistab valgus?"
Kohutav seltskond, kes aitas kaasa Mati Vetevoolu surmale, mida mees ise sugugi ei soovinud. „Pealtnägija" võõrustas õrnalt pedofiilfotograafi ja õigustas tema võikaid tegusid.
See surmakultus meie peavoolumeedias on küüniline ja kuritegelik. Mõelgem vaid: „Abistatud suremine ei saa olla tabu". Aga kuidas oleks abistatud elamisega? Lastetoetuste kärpimise asemel tõstmise, maksukoorma suurenemise asemel selle vähendamisega, abortide propageerimise asemel selgitustööga, et tegemist on sisuliselt inimmõrvaga ja naiste organismi jaoks väga ohtliku ja enamasti tõsiste tüsistustega kaasneva operatsiooniga?
Aga see on ju teile nii südamelähedane, kui noor naine jääb edaspidi viljatuks ja enam lapsi ei saa. Teie surmakultus naeruvääristab emadust, solvab emasid, kutsub üles mitte sünnitama, upitab viljatute homoseksuaalide eluviisi. Aga kust te ise siia ilma tulite, kas teile siis ema isaga ei rääkinudki?
Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 võim koos nende peavoolumeediaga kuulutab: surmariik tulgu!
Hoopis nemad mingu. Eesti rahvas ei koosne isegi huuli liigutades valetavatest varganägudest ja nekrofiilidest.
Me armastame elusaid inimesi, me armastame oma lapsi ja Eestit.
Ja nii jääb.