Kaja Kallas. Foto: Scanpix

Ka mina mõtlesin ja palju mõtlesin
nüüd enam ma ei mõtle,
sest välja mõtlesin

– Loominguline kollektiiv "Propeller"

Mina küll tean, miks Kaja Kallas valetab. Aga sellepärast, et miks mitte? Keegi ei tule ju ja ei ütle, et ära enam valeta, ära e-valimiste abil võltsi, ära lastepiltnikku kinni mätsi, ära perekondi laosta, ära kõrilõikajaid sisse too, kirjutab Ivan Makarov.

Eelmise nädala lõpus võis internetis leida uudise: „Uudisteagentuur ЯСИА teatab, et Jakuudi alevikus Tiksi möllab tugev tuul, puhanguti kuni 23 m/sek. Tiksis on samal ajal miinus 34 kraadi."

Meie siin Euroopa Liidus ei saa enam paljudest kõige lihtsamatest asjadest aru: et seal Jakuutias langeb termomeetrinäit tihtipeale alla 60 kraadi ja sealsetes majades ei ole näiteks külma vee torustikku, kuna see külmuks kohe lõhki. Elanikud toovad talviti jääd jõgedest, et saada joogivett, kuna kaevud oleks sama hästi kui betoneeritud ja tsisternautod külmuksid kohe lõhki. On olemas isegi selline teenus – joogijää kojuvedu. Kortermajade elanikud ühendavad oma WC-de loputuskastid, kus nendel sellist luksust muidugi on, keskkütte torustikuga, kui see on olemas, ja lasevad muudkui kuuma vett peale… Kohalikud kütavad oma garaažikesi, kus seisavad ürgsed kütuseõgijad ja CO2 vulkaanid, neli korda ööpäevas, muidu on „kirdõkk", „piz..ts", „krõška". Paljud ei suretagi automootoreid välja ja masinad põrisevad talviti praktiliselt 24/7.

Kui meile teatatakse, et mingi kitsas ring europööraseid valitsejaid arutavad kinniste uste taga, kas 2030. aastast lubada eestlastel kütta oma maju puudega või hoopis keelata, on selline tunne, nagu oleks tegemist mingite andekate satiirikute väljamõeldisega, mingi lõbusa absurdsuse tipuga, midagi Hašeki poolt kirjeldatud ajaloolise müstilise idiotismi sarnase väljamõeldisega.

Aga ei, kokku saavad täiesti reaalsed poliitilised ajusurnud kaagid, kes mõtlevad seda täiesti tõsiselt. Et kliima soojenemise tõttu 30-kraadises pakases elutsevad väljasurevad eestlased loobuksid oma eramajakestest, loobuksid oma autokestest ja läheksid eluperemeeste sunnistoalisteks (nagu sunnismaised). Et sorteeriksid prügi, sööksid prussakahakkliha, sünnitaksid pededele surrogaatlapsi ja töötaksid suletud tsükliga ventilatsiooniga varustatud maa-alustes käitistes. 

Nii et ajal, kui sel talvel külmahätta jäänud üüratus naaberriigis ehitatakse sanktsioonidele kiuste miljoneid euronormidele mittevastavaid tossavaid autosid, mille ostmine kasvas seal sanktsiooniolude sunnil aastaga kohe 80% võrra, kui samu planeedi ökoloogia täisgaasitajaid tuuakse sinna Iraanist, Aafrikast ja Hiinast, kus ka „õhku ei osoneerita", nagu väljendusid kunagi Ilf ja Petrov, peavad eestlased ostma ülikalleid tobedaid talvekartlikke elektriautosid ja kolima tulevikus oma kodudest välja keskküttega agulite getodesse, kuna praeguse majandusolukorra puhul ei paista küll mitte kusagilt võimalust viia pätsuaja maamajakesi euronormidega vastavusse. 

Hoiatan: kui minu kodu katusele ronib mingi oravasorts, et betoneerida surnuks mu kodukolde korsten, lükkan ma ta sealt alla ja siis põrutan pealinna käsuandjaid otsima. Suurem osa elust on elatud, võin ennast lõpuks ka heateo nimel ohvriks tuua. Muide, nii ütles mõned aastad tagasi nüüdseks likvideeritud „Ehho Moskvõ" raadiojaama eetris kuulus konservatiivist kirjanik Mihhail Veller. Minu teada elab ta praegu Tallinnas, aga temast ei tohi ju peavoolumeedias sõnakestki kirjutada, kuna tegemist on igati ausa, vaimselt terve ja inimsõbraliku loojaga, seega mitmes mõttes –foobiga. Või ei lase ta ise peavoolu kärnaseid koeri enda ligi, ma ausalt ei tea.

Väike, praktiliselt likvideeritud suurtööstuse ja põlevkivienergeetikaga ökoloogiliselt ja vaimselt puhas Eesti peab surema roheliste kuradite märatsemise pärast ajal, kui kõrvalasuv hiiglaslik riik ka sõja kestel tarnib „nördinud" Läänele naftat ja gaasi, ise põletades seda kosmilistes kogustes; kui miljardid igasugustele ökonormidele vilistavad hiinlased ja hindud tossavad, nagu pehkinud murumunad-ämmatossud universumi lõputul väljal, kui üle nende jooksevad lõpmatusse loendamatud pearättidega ja raudhammastega kaamelikarjad.

Miks teil, selle andeka ja heasüdamliku rahva lastel, on selline pöörane soov hävitada ära kõik, mida eestlased on loonud ja saavutanud oma keerulise ja traagilise ajaloo jooksul? Kes te sellised olete? Kuidas sai võimalikuks, et ausad, head, kaunid, vaimselt terved, töökad ja ohvrimeelsed emad said sünnitada selliseid tigedate, valelike, julmade aktivistmutantide Stenbocki hävituspataljone?

Kas meie väikse rahvaga teostati mingil hetkel või ajalõigul salaja mingeid eksperimente, nagu teevad hiinlased uiguuri naistega? Nimetage siis Stenbocki maja ümber Mart Raua auks, ta on ju teie suur eeskuju. Mõelgem vaid, kui romantiline see on – otsida mööda metsi ja talusid eestlasi ja koostöös okupantidega neid tappa, põletada, vägistada, kandes uhkusega oma saavutustest ette mingis võimsas võõrkeeles! 

Tulles aga tagasi tolle Tiksi uudise juurde:

 „Kohutava tuisu pärast pandi seal kinni lasteaiad ja jäeti ära koolitunnid. Ja naistel, kes ei ole seotud katkemata tehnoloogilise protsessiga tootmisega, lubati mitte tulla tööle. „Kõik on lihtne: mehed on ju tugevamad. Neid naisi, kes teevad tööd katkestamatu tsükliga käitistes, toovad tööle ja pärast viivad tagasi koju autodega nende tööandjad," kinnitas Bulunski rajooni juht Afanassi Androsov, vastates RT telekanali küsimusele – miks on lubatud puududa töölt sellise tuisuga ainult naistel.

Missugune misogüünsuse tipp, milline naiste alandamine ja õiguste tallamine! Kuigi võib jääda ka mulje, et XXI sajandi jakuudid lihtsalt hoiavad oma naisi rohkem, kui meie poolsootud Eesti aktivistid.

Eestis kergitatakse pidevalt tolmu selle ümber, et naiste esindatus siin-seal ei ole protsentuaalses väljenduses piisav ja palgad pole soopõhiselt võrdsed. Aga tahaks jälle küsida, et kas ikka ollakse kursis sellega, kes on need inimesed, kes Jakuutiaga võrreldava lumetormi ajal ripuvad Eleringi traatidel segamini paisatud maa ja taeva vahel ning tagastavad kodudele soojuse ja valguse? Mille eest saavad murdosa oma soojades kontorites istuvate juhtide palkadest? Kes on need inimesed, kes korrastavad ja ehitavad tuisu ja pakase tingimustes raudteed? Kelle käes on lumesahkade ja kallurite roolid? Kes konutavad kaevanduste ohtlikes šahtides? Kes valvavad piiri? Mis soost on asfaldist läbiimbunud kopsudega teetöölised? Kes parandavad rasket tehnikat – ekskavaatoreid, buldoosereid, veoautosid, ronides nende soolaseguselt sulavate poriste kümnetonniste kõhtude alla? Kes parandavad teie mitteeurokonditsiooniliste metaboliitide poolt ummistatud eurokastide torustikku ja kanalisatsiooni? Kes ohjasid kivirahe all pronksiööde marodööre? 

Kuidas seal on võrdse soolise esindatusega? Aga te seda targu ei maini ja teil ei tule pähegi nõuda, et oleks 50/50. Mis võrdsuslased te üldse olete?

Võrdõiguslastest aktivistide ja feministidega on selline lugu, et nad ajavad taga ühiskonna kõige tasuvamaid, mugavamaid ja juhtivamaid töökohti. Ja parem, kui tööd ei olekski vaja teha. Paljulapselistelt emadelt ja nende peredelt võetakse toetuste raha ära, võimule lähemale saanud naistele aga tõstetakse palka. Tallinna linnavolikogu sotsist esinaine saab üle 8000 euro selle eest, et kaks korda kuus vibutab paarkümmend korda kerget haamrikest ja ei murra truudust keskerakonnale, toetades kõiki pealinnas toimuvaid sigadusi. Aga linnapea ameti eest ollakse valmis kohe opositsiooni poolele üle jooksma.

Signe Riisalo on nii tigeda olemisega inimene, et kui ta osaleb mõnes teledebatis, üritan ma tema esinemise ajal ekraani poole mitte vaadata ning kahetsen, et ma pole eksortsist. Kui Maris Lauri räägib tulevasest vaenukõne seadusest, on tema näkku kirjutatud selline kahjurõõm, et hakka või kahtlema tema moraalsetes omadustes, ta sündis liiga hilja – paras aeg oleks Beria hirmuvalitsemise periood.

Kõige avameelsem on sots Riina Sikkut, kes juba ammu näitas riigikogus teistele keskmist näppu ehk mehe suguorgani sümbolit – sellega ta muidugi diskrimineeris naisi, kuna võiks ju näidata solidaarsusest midagi feminiinsemat. Ja veel pobiseb midagi võrdsest esindatusest…

Eurosaadikust Yana Toomist pikalt ei räägiks – ta kaotaks eesti keele üldse ära, koos kõigi selle kahejalgsete kandjate, iseäranis naistega, kuna eesti keel pidi ju välja surema koos eestlastega ning pole siin mingit rahvuse taastootmist vaja…

Maarjo Mändmaa kogunisti tappis naise, see tähendab et tappis endas naise… Lehtme on ka, vabandage mind nüüd, naine. Kristina Kallas, kes lubas eestlastele, ka naistele, pastlad jätta, on naine. Karmen Joller – pärast selle isiku avaldustega tutvumist hakkasin ma kartma arste, sest alati mõtlen, et äkki see arst, kes otsustab mu tervise ja elu üle, on samasugune liberaal. Ja see lendav Kersti Kaljulaid:"shitstorm-i-hate-them"…

Jah, meie ladvikus võiks veelgi rohkem naisi olla, aga on alust arvata, et olemasolevatele lisanduvad samaväärsed. Miks? Vat see küsimus vajaks küll uurimist – mitte poliitikas tooniandvate naiste kvantiteet, vaid kvaliteet. Et miks just sellised jõuavad tippu? Miks Pentus rollotas ja Kotka vassis korteritega? Milleks Repsile kohvimasin? 

Kaja Kallase vanemad saavad küll ise hakkama, aga peaministri pere ei tule paraku toime ja nad on sunnitud Venemaal lisa teenima. Ja valetama, valetama, valetama, valetama…

Propelleril oli kunagi umbes 45 aastat tagasi mõnus lugu „Miks Mona Lisa naeratab?"

Täna võiks see kõlada nii:

Ja isa mõtleb ja ema mõtleb
ja onu mõtleb ja tädi mõtleb
miks Kaja Kallas valetab
miks Kaja Kallas valetab
miks Kaja Kallas valetab
miks Kaja Kallas valetab

Ka mina mõtlesin ja palju mõtlesin
nüüd enam ma ei mõtle
sest välja mõtlesin
miks Kaja Kallas valetab
miks Kaja Kallas valetab
miks Kaja Kallas valetab
miks Kaja Kallas valetab

Las isa mõtleb, las ema mõtleb
las onu mõtleb, lase tädi mõtleb
miks Kaja Kallas valetab
miks Kaja Kallas valetab
miks Kaja Kallas valetab
miks Kaja Kallas valetab

Mina küll tean, miks Kaja Kallas valetab. Aga sellepärast, et miks mitte? Keegi ei tule ju ja ei ütle, et ära enam valeta, ära e-valimiste abil võltsi, ära lastepiltnikku kinni mätsi, ära perekondi laosta, ära kõrilõikajaid sisse too.

Seda peab aga talle ütlema rahvas. Mitte lootusetult allkirju andes, vaid kohale tulles. 

Nii, et on tuldud.