Lapsi tahetakse vaimselt pilastada ka läbi koolisüsteemi, kavatsedes „valgustada" neid vastavate õppematerjalide ja „instruktorite" abil. Ja mida kaugemale tuleb lastel terveks päevaks kooli sõita, seda vähem on vanematel kontrolli selle üle, kuidas nende lapsi koolis koheldakse, kirjutab Ivan Makarov.
Kõige julmem ja seega kindlam moodus ruineerida inimesi ja terveid rahvaid on rünnata nende lapsi. Sest kaotades oma lapsed kaotab inimene tuleviku, kaotab oma maa ning kodu kaitsmise mõtte.
Kaasaegses Euroopas kasutatakse laste kaitsetust ka religioosse fanatismi maksmapanemiseks: pussitatakse surnuks ja vigaseks lasteaialapsi, lükatakse võõrustajarahva poisikesi ja rasedaid naisi perroonilt läheneva rongi alla, Suurbritannias vägistab kristlaste lapsi juba aastaid pakistanlaste jõuk, hiinlased steriliseerivad uiguuri naisi, röövvallutajatest venelased vägistavad ukrainlaste lapsi, kümned tuhanded ukrainlaste lapsed on röövitud ja viidud Venemaale, et nad lakkaksid seal olemast ukrainlased.
Loomulikult on tohutult palju igasuguseid võtteid, kuidas allutada inimesi oma tahtele läbi nende laste: lapsi röövitakse ja vanematelt pressitakse välja lunaraha või midagi veel hullemat; vanemaid mõjutatakse, kiusates nende lapsi koolis või hoovis.
Kui rahvalt tahetakse võtta tema maa ja kodu, luuakse kõik tingimused selleks, et võimalikult rohkem noori lahkuks välismaale. Peavoolumeedia kleepuv-pealetükkiv propaganda surub noortele eestlastele peale äärmiselt negatiivset kujundit Eestist: et siin elavad tigedad sallimatud onu Heinod ja tädi Maalid, et eestlus on vaid pastlad ja kannel, et meie tantsu- ja laulupeod on nagu natsikokkutulekud, et inglise keel on in ja eesti keel out.
Ülistatakse liiderlikku eluviisi, lodevaid seltskonnahoorasid, eksponeeritakse vanu kiilakaid poolpedofiile, kes vahetavad noori naisi nagu kindaid. Eriti propageeritakse rassidevahelist kooselu, tõmmusid järeltulijaid upitatakse televisiooni ja meelelahutusärisse isegi siis, kui nad ei ole mitte milleski andekad. „Rassiline mitmekesisus" näiteks eestlastele näidatavates reklaamides on juba üle kasvanud võõrrassiliseks üksluisuseks. Meedia tegi välismaale kolinud eestlastest kultuse, meie noortele taotakse muudkui pähe – et vaid seal on hea, et vaid seal on ilus ja uhke elu.
Eestlaste põlvkondade vahele lüüakse kiil kiilu järel: keskealine valge eesti heteromees on muudetud mingiks kurjuse etaloniks. Isegi iga sudaanlane, kes vägistab Tallinnas taksot sõites eesti koolitüdruku, on valgest eesti mehest etem.
Üks eesti rahvusele ja riigile korraldatud „veretu genotsiidi" põhisuundi on meie laste vaimne ja füüsiline sandistamine LGBT-ideoloogia riiklik kehtestamine. Me oleme lubanud ministeeriumides pesitsevasse süvariiki kohutava hulga väärastunud ja lõhestunud isiksusi: üks kantslerist naine arvab, et ta on mees, ja kamandab alluvad praidile. Oma abielus põrunud minister sandistab kättemaksuks kogu abielu institutsiooni, surudes läbi seaduse, mis lubab anaalseksiga tegelevatel meestel teineteisega ametlikult abielluda ja lapsendada normaalsete inimeste lapsi. Geid lasevad täiesti avalikult ja lausa hoobeldes seemendada palgatud naisi samal eesmärgil nagu seemendatakse põllumajandusloomi – et selliselt toodetud laps teda sünnitanud emalt ära võtta ja kasutada enda tarbeks.
Me alandame materiaalselt kannatavaid naisi ja meie riik lubab mitte lihtsalt kohelda neid õnnetuid võõraste rakkude inkubaatoritena ja loomadena, vaid lubab veel ka hoobelda sellisel teel soetatud lastega. See on inimkaubandus, mis on veel võikam kui orjadega kauplemine, kui Aafrika hõimupealikud müüsid oma kaashõimlasi orjusesse kaugetesse maadesse või siis rikkamale naaberhõimule.
Just meie valitsuse poolt hallatav haridussüsteem lubas tekkida olukorral, kui lasteaeda tuli mingi „pedagoog", kes lauluga ergutas pisikesi lapsi oma suguorganeid näitama. Selle minu arvates mitte päris adekvaatse isiku promomine jätkus riigitelevisioonis, mis tegeles ka oma kasutütarde paljast jalgevahet pildistanud Marko Mihkelsoni puhtakspesemisega. Mõlemad peaksid lastele ebasündsa lähenemise eest karistust kandma, kuid kus sa sellega: neid hoopis edutatakse.
Sest, kordan, eestlasi rünnatakse läbi nende laste.
Vanemate teadmata võib nende lapsi kallutada vaimse ja füüsilise sandistamise suunas, surudes lastele (!) peale „soovahetust". Kõik need, kes töötasid valitsuses ja ministeeriumide sügavikus selliste „projektide" kallal ja hääletasid riigikogus samasooliste abielude poolt, on isikud, kes sooritasid kuriteo meie laste ja meie rahva tuleviku vastu. Paralleelselt lubades surmata veel sündimata lapsi ning agiteerides noori naisi emaduse vastu.
Kõik eesti laste vastu sooritatavad kuriteod on seni jäänud karistuseta. Sümboolseid karistusi saavad vaid mõned vahelejäänud individualistidest pedofiilid, kel pole sellist seljatagust, nagu näiteks reformierakond.
On tekkinud olukord, kui lapsi saavad kaitsta ainult nende vanemad. Kahjuks ei ole see kaitsetahe sugugi tugev: käputäis Lääneranna valla loomastunud rahvaasemikke sulges kohaliku kooli vaatamata terve Eesti üldsuse ja isegi mõnede võimurite nördimusele. Ei aidanud protestid, ei meedia, ei kooli jätkamiseks piisavalt palju raha annetanud inimesed.
Siin ei kasutanud lastevanemad oma põhiseaduslikku õigust kaitsta oma lapsi. Oleks vaja osutada vastupanu, füüsiliseni välja. Blokeerida kohalik võimuurgas ja lükata seal elekter välja. Visata kaake mädamunadega. Seda tehakse kogu maailmas, sest teistes riikides kaitsevad inimesed oma lapsi. Mis siis meil viga on?
Lapsi tahetakse vaimselt pilastada ka läbi koolisüsteemi, kavatsedes „valgustada" neid vastavate õppematerjalide ja „instruktorite" abil. Ja mida kaugemale tuleb lastel terveks päevaks kooli sõita, seda vähem on vanematel kontrolli selle üle, kuidas nende lapsi koolis koheldakse. Meilgi oli olemas mingi mitu aastat tagasi valminud koolidele mõeldud abiõpik, mis kubises nilbustest ja LGBT vempude kirjeldamisest. Tollal astusid sellele meedias resoluutselt vastu nii rahvastikuminister Riina Solman kui ka konservatiivne poliitik Kert Kingo. Jälk brošüür pandi tollal sahtlisse, kuid see sahtel ei ole seniajani kinni lükatud.
Vanemad, olge valvsad! Olgu meile õppetunniks Lätis puhkenud skandaal.
Sealne hariduse toetamise riiklik keskus kirjastas althõlma metoodilise abimaterjali „Seksuaalne haridus – küsimused ja vastused". Kui see asi lekkis, kohkusid paljud lapsevanemad ametnike „loomingust".
„Pea meeles, et sinu bioloogiline sugu ei määra sinu soolist identiteeti, soolisi ilminguid, seksuaalset või romantilist orientatsiooni…" Just sellist teksti tahavad õppevahendi autorid õpetajatele suhu panna. Trükis oli mõeldud kasutamiseks alates neljandast klassist. Selles on antud selgitusi homoseksuaalide, transsooliste, kvääride ja paljude teiste seksuaalvähemlaste kohta.
Tuntud režissöör Alvis Hermanis kirjutab: „Kui minu lapsed ütlevad mulle, et õpetajad käisid nendele koolis peale juttudega soovahetusest, ma kutsun kohe järgmisel päeval kooli politsei. Pedagoogide poolse seksuaalse vägivalla eest. Ma hoiatan teid. On asju, millega ei tehta nalja".
Lätis läksid sotsiaalvõrgustik ja meedia nii keema, et sealsed süvariiklased lõid tõsiselt araks, kuna lapsevanemad olid tõsiselt raevunud. Riiklik hariduskeskus koristas „metoodilise õppematerjali" kiiresti internetist ja tõotas, et tegemist ei ole kohustusliku õpikuga.
Suure vastukaja tekitas tuntud pedagoogi ja tunnustatud raskesti kasvatavate noorukite probleemide uurija Nils Sakss Konstantinovsi arvamus:
„Seekord on vanemate vastuväited mitte lihtsalt õigustatud, vaid see on hetk, kui on vaja maksimaalselt aktiivselt ja tõsiselt sekkuda… Jutt käib sellest, kuidas lapsi mõjutatakse ja kuidas nad kujunevad. Ja see pole nali – sisendada lapsele, et ta võib-olla sündis vales kehas. Sest selle idee edasise realiseerimise taga on äärmiselt tõsine ja pöördumatu sekkumine sellesamasse kehasse – nii hormonaalne kui ka kirurgiline. Need muutused, mis toodavad mitte ainult psüühiliselt traumeeritud noori moonutatud kehade ja genitaalidega, vaid ka psüühiliselt traumeeritud inimesi, keda ei teinud õnnelikuks need muutused, mida lubasid nendele arstid ja aktivistid," kirjutab Sakss Konstantinovs ja täpsustab, et nii Euroopa riikides kui ka USA-s kaebavad noored inimesed aina sagedamini kohtusse arste, kes on nende organismi pöördumatult ära rikkunud. Pedagoog viitab uurimistöödele, kus ei leitud sellise biokorrigeerimise tulemustes mitte midagi positiivset. Nii et isegi nendes küsimustes ultraliberaalsetes Rootsis ja Norras lõpetati alaealiste soolise küpsemise blokeerimine.
„Me üritame avada rohelise koridori selle ilmselgelt kahjuliku, eetiliselt ülikahtlase ja avameelselt pseudoteaduslikule meditsiinilisele praktikale," hoiatab Nils Sakss Konstantinovs.
Nii et Läti lapsevanemad suutsid oma protestiga peatada nende laste vaimse ja füüsilise sandistamise plaani. Vähemalt praeguseks.
Kas meie eesti lapsed on meile vähem kallid, kui lätlastele nende omad?
Selles on nüüd küsimus.