Joe Biden andis intervjuu vasakäärmuslikule korporatiivsele meediakanalile ProPublica, milles kutsus pidama lugu valgest rassist isegi siis kui see jääb Ameerika Ühendriikides vähemusse.
29. septembril salvestatud intervjuus väitis Biden:
"See on tõik, et meist saab väga varsti valgete eurooplaste vähemusega riik ja aeg-ajalt minu [demokraatidest] kolleegid ei räägi piisavalt palju viisil, millest saaks selgeks, et see ei muuda viise, kuidas me toimime."
Ta jätkas:
"See ei puuduta nii palju toetusrahasid; see tähendab nende [valgete] kohtlemist austusega, kohtlemist austusega … Demokraatlik partei pole minevikus rääkinud – pole seda nii tihti teinud – rääkinud nende vajadusest ja muredest. Niiviisi, ma arvan, et paljud kutid, kellega ma kasvasin koos üles Delaware'is ja Scrantonis, Pennsylvanias, nad tunnevad, et neid ei austata. See pole niivõrd poliitikate probleem – see on ainult, et ei räägita nende vajadustest."
Alates 2021. aastast ametis oleva demokraatide valitsuse ajal on üle lõuna- ja põhjapiiri Ameerika Ühendriikidesse tunginud hinnanguliselt seitse miljonit sisserändajat, kellel pole selleks ametlikku luba.
Suuremas osas Ladina-Ameerikast lähtuvat sisserännet peetakse põhjuseks, miks peale 1990ndaid aastaid ja võrreldes elukalliduse tõusuga pole keskklassi ametikohtade palgad viimasele järele jõudnud.
Samuti teatas Biden, kommenteerides 2024. aasta presidendivalimisi, intervjueerijale:
"Ma ei ole ainukene demokraat, kes suudab seda [demokraatiat] kaitsta. Ma olen ainult demokraat, kellel on minu hinnangul kõige parem positsioon tagamaks, et tegelane [Donald Trump], kelle demokraatia ründamise pärast ma olen mures, ei saaks presidendiks."
Küsimusele, kas ja kui palju Biden muretseb "äärmuslastest" vabariiklaste üha kasvava mõjukuse pärast, vastas ta (ca 05:20):
"Ma olen mures, et see on tõepoolest nii ja ma mõtlen selle kohta, et ma tahan seda muuta – pöörata siin rohkem tähelepanu põhimõttelistele asjadele, et demokraatia, sõna otseses mõttes on meie demokraatia ohus. Ja – see on nii, et selle [demokraatia] kaitsmiseks on vaja muuta institutsionaalseid koetisi. Ja – ja ma mõtlen nii – kui see nii ei lähe [s.t institutsionaalseid koetisi ei muudeta], siis me oleme tõelises hädas."
Bideni mainitud "institutsionaalsed koetised" tähendavad tõenäoliselt põhiseaduslikke institutsioone: ülemkohus, Födraalreserv, kongress ja senat, valitusaparaat, julgeolekuasutused jne.
Kuna föderaalvalitsuse poliitika on peale Teist Maailmasõda olnud läbivalt sisserännet soosiv, siis kui 1955. aastal oli sisserändaja üks 14st USA elanikust, siis 2023. aastal on vahekord üks seitsmest ehk ligikaudu 50 miljonit inimest. Ameerika Ühendriikide K-12 koolisüsteemis (algkoolist keskkoolini) moodustasid valgest rassist õpilased kogu õpilaskonnast 2021. aastal 45 protsenti.
Biden leidis samuti, et vabariiklaste ja "sinikraede" seas on väga palju "viha". Kuidas "möirgava vihaga" hakkama saada, ta ei täpsustanud.
Samuti arvas ta, et kui MAGA vabariiklased peaksid võitma, siis "nad ei taha enam õigusriigi põhimõtetest kinni pidada".
Toimetas Karol Kallas