Enne kohalikke valimisi võivad paljud omavalitsustesse pürgijad moodustada valimisliite, kuhu kuuluvad esmapilgul täiesti kokkusobimatud inimesed. Kokkusobimatud nii oma maailmavaadetelt kui ka senistelt poliitilistelt valikutelt. Kõige lihtsam on mul algavat poliitilist tsirkust kirjeldada valmiga, tõdeb Jüri Kotšinev.
Peagi on käes sügis ning käes valimised. Kohalikud valimised ja presidendi kohalemääramine, mida miskipärast ka valimisteks kutsutakse.
Enne kohalikke valimisi võivad paljud omavalitsustesse pürgijad moodustada valimisliite, kuhu kuuluvad esmapilgul täiesti kokkusobimatud inimesed. Kokkusobimatud nii oma maailmavaadetelt kui ka senistelt poliitilistelt valikutelt. Sellistesse valimisliitudesse võivad kokku sattuda teinekord lausa võimatuna tunduvad liitlased.
Selline poliitiliste tehnoloogiate pilotaaž ja võimusaamise nimel rakendatavate meetmete mäng käib rahval arusaamiseks tihti üle mõistuse. Kõige lihtsam on mul algavat poliitilist tsirkust kirjeldada valmiga.
Vanadel kreeklastel oli Aisopos (suri 564 aasta e.Kr.), prantslastel oli Jean de la Fontaine (1621–1695) ja venelastel oli Ivan Krõlov (1769–1844), kes kahelt eelmiselt valmid sisse vehkis ja oma valmide pähe välja andis. Meil ei olnud kedagi, kes oleks nii tuntud valmimeister olnud ja seega pidin valmi – valimisvalmi – ise valmis kirjutama. See kõlab nii.
Kord otsustasid ilves, hunt ja karu kel kolme peale poole looma aru, et metsas valimisteks tuleb luua liit kus esimeheks oleks eesel Priit ja eesel lasi rääkida end ära jäi esinumbriks ja ei teinud kära sai valituks ja volikokku sisse kus vahtima jäi emahundi tisse ja kui sai sellest teada vana hunt kel hundijalaveest all kõva krunt siis otsustas ta mure maha pesta ja jättis eeslist alles ainult kesta kuid milles oli kogu loo moraal – hunt eesliga ei ole õige paar.
Valmis esinenud tegelased ei oma konkreetset isikustatud prototüüpi ja kõik kokkusattumused on puhtalt juhuslikud. Ainuke elust maha kirjutatud asi on loo faabula ja mõte. See mõte seisneb selles, et ajutised kasu ja huvide kokkulangemise tulemusel kokku kutsutud liidud ei pruugi olla kuigi kauakestvad ega toimivad. Hunt ja eesel ei sobi ühte vankrit vedama mitte kusagil ega mitte mingitel tingimustel.
Pika elu jooksul olen ma pannud tähele, et mida madalam ja väiksem on inimene, seda rohkem okkaline ta on. Seda rohkem tahab ta teisi hammustada, alandada ja mõnitada. Kõige enam ihkab selline tegelane aga seda, et olla tähelepanu keskpunktis ja et temast pidevalt räägitaks. Selliste inimestele tasakaaluks on teistsugused inimesed – need, kes on väga tagasihoidlikud, muuhulgas ka kaaskodanike tähelepanu suhtes.
Enne valimisi ja valimiste ajal soovitan ma valijatel jälgida tulevasi rahvaasemikke just sellise pilguga. Kes räägib endast ja oma tegemistest kõige kõvema häälega ja kõige rohkem, see on kõige kahtlasem kohaliku elu edendaja. Silmad ja kõrvad on enamusel valijatest endal olemas.
Tehku igaüks ise järeldused, keda ja kuhu valida. Kui inimene ja erakond, kuhu ta kuulub, on teinud midagi head ja kasulikku kogukonnale, peab sellest mõistagi rääkima, kuid see tegu peab olema kasulik tõesti kogu kohalikule elanikkonnale, mitte aga kitsale kildkonnale.