Kaitseministeeriumi kantsleriks määratud Jonatan Vseviov. Foto: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix

Eile nimetas vabariigi valitsus kaitseministeeriumi kantsleriks ehk välis- ja kaitsepoliitika seisukohast üheks kõige olulisemaks riigiametnikuks vaid 34-aastase Jonatan Vseviovi.

Sotsiaaldemokraadist kaitseministri Hannes Hanso sõnul on Vseviov panustanud pikalt ja aktiivselt nii sise- kui ka välisriiklikul tasemel riigikaitse ja julgeolekupoliitika arendamisse ning olnud üheks eestvedajaks oluliste riigikaitset ja julgeolekut kujundavate strateegiliste dokumentide väljatöötamisel.

Eelmise aasta suvest töötas Vseviov kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantslerina, juhtides Eesti sõjaliste võimete arendamise planeerimist, sõjalise valmisoleku ja operatiivplaneerimise põhimõtete kujundamist ning teisi Eesti kaitsevõimet arendavaid valdkondi.

Varem on ta juhtinud alates 2008. aastast ministeeriumi erinevaid struktuuriüksusi ning olnud ka kaitsepoliitika asekantsler. Vseviov on tegutsenud NATO kollektiivkaitse tugevdamise, Eesti liitlastepoolset kaitset puudutava sõjalise planeerimise ning liitlaste kohaloleku suurendamise suundadel.

Vseviov on lõpetanud Tartu Ülikooli politoloogia erialal ja omandanud kiitusega magistrikraadi julgeoleku-uuringute alal Georgetowni Ülikoolis. Aastatel 2005–2008 ja 2013–2014 töötas Vseviov diplomaadina Eesti suursaatkonnas Washingtonis.

Eelmise aasta detsembris selgitas Vseviov avalikkuse ette lekkinud terrorismis kahtlustatavate jõhkra piinamise praktikat kommenteerides, et 2000ndate alguses püüti USA-s teha kõik, et terrorismis kahtlustatavate kohtlemist puudutavad küsimused hästi korraldada.

“Toonases kontekstis püüti teha, ma usun, kõik, et need keerulised küsimused võimalikult õigesti lahendada. Aga kahjuks on niimoodi, et eriti sõjas, nagu julgeolekupoliitikas laiemalt, seisavad valitsused silmitsi olukordadega, kus niisugusi mustvalgeid valikuid ei ole sageli võimalik langetada nii, kui me seda tahaksime,” rääkis Vseviov, väljendades ühtlasi arvamust, et kui piinamisjuhtumite avalikuks tulemine ka lühiajaliselt USA rahvusvahelist mainet kahjustab, siis pikas perspektiivis on avatud ühiskonnad kindlasti edukamad.

President Barack Hussein Obama saabumisel Tallinnasse ütles teda lennuväljale tervitama läinud Vseviov Terevisoonile antud intervjuus: “See, mida oleme taotlenud, on NATO tugevam kohaolek Eestis, NATO tugevam kohaolek oma piirialadel sõjaliselt ja nii edasi. Seda oleme saamas, saanud ja ma usun, et saame veel.”