CNN-ile 9. aprillil antud intervjuus selgitas Euroopa Liidu kõrge esindaja Kaja Kallas, et liiduvabariigid ja liit ei aita laheriikidel avada Hormuzi väina, kuna need ei toeta Liitu Euroopa "julgeolekuteatris".
Kaja Kallas külastas 8.–9. aprillini Saudi Araabiat ja Araabia Ühendemiraate, mille käigus andis Ühendemiraatide pealinnas Abu Dhabis 9. aprillil intervjuu korporatistliku meedia propagandakanali CNN-i uudisteankur Rebecca Andersonile. Teemaks oli Iraani sõda, NATO ja Euroopa Liit.
Anderson küsis Kallaselt: "Ma kuulan, mida teie räägite ja siis ma kuulen kriitikat, et Euroopa on ainult jututuba. [Euroopa Liit ei osale Pärsia lahe] tegevuses määral, kui see võiks.
Kui kaua võtaks aega näiteks Hormuzi väina hea tahte koalitsiooni (Coalition of the Willing) moodustamine?"
Kallas: "Oleme ausad, meie pole seda olukorda tekitanud.
Teiseks, Euroopa Liit teeb piirkonna [Lähis-Ida] jaoks väga palju. Kui te mõtlete selle peale, siis, nagu ma mainisin, Punase mere avatuna hoidmiseks käitab liit mereoperatsiooni. Samuti võib osutada Liibanoni relvajõudude sõjalisele toetamisele, nagu te teate, Hezbollahi relvitustamiseks.
Euroopa Liit toetab lisaks Palestiina Omavalitsuse kahe riigi lahendust. [Euroopa Liit ja liiduvabariigid], nagu te teate, annab tõeliselt, kui te selle peale mõtlete, nagu te teate, õhukaitseks ja kõik asjad, mida me piirkonna jaoks tegelikult teeme. Mille juures ma tunnen, et see on äärmiselt ebaõiglane, mis… – loomulikult me saame kõik teha rohkem.
Kuid küsimuseks jääb, et meil käib Euroopas samuti oma julgeolekuteatri etendus. Meil toimub neljandat aastat Venemaa sõda Ukraina vastu. Me pole näinud, nagu te teate, et laheriigid aitaksid meid päriselt seal [Ukrainas]. Samal ajal, nagu te teate, ei saa olla nii, et tänaval käib liiklus ainult ühes suunas ja siis pole sellele mingisugust vastust.
Kui te mõtlete selle peale, siis Venemaa aitab nüüd Iraani. Samuti, kui te mõtlete selle peale, siis mõned laheriigid aitasid mööda hiilida meie poolt Iraanile kehtestatud sanktsioonidest, ja selle tõttu saab Iraan nüüd neid riike rünnata. Ehk kui me [Pärsia lahe äärsed ja Euroopa riigid] tegutseksime koos, nagu te teate, teevad ilmselgelt meie vaenlased, siis me oleksime palju tugevamad."
Hiljem uuris CNNi ajakirjanik kõrgelt esindajalt, kuidas ta näeb Euroopa Liidu ja laheriikide suhete arenguid ning kas need pole tema hinnangul hetkel karidele jooksnud?
Kallas: "Ei, tegelikult ma arvan, et olukord on vastupidine, sest me [EL] oleme laheriikide jaoks alati olemas olnud. Kui me läbirääkimisi peame, siis me näeme näiteks palju rohkem koostööpunkte julgeolekus ja kaitses. Mis pole varem teemaks tõusnud. Kuid nüüd on selgelt näha, nagu te teate,, kui jutt käib julgeolekust ja kaitsest, et koostöö toob kasu mõlemale poolele. Seega meie koostöö muutub jõulisemaks."
Võrreldes lääne sadade miljardite dollarite-eurodega, on laheriikide abi Ukrainale sõja ajal olnud tagasihoidlikum. Sõjaliselt laheriigid Ukrainat ei toeta, kuid mittesõjaline abi on ometigi märkimisväärne.
Saudi Araabia on toetanud Ukrainat rohkem kui poolesaja miljardi dollariga. Araabia Ühendemiraadid on ukrainale andnud vähemalt saja miljoni dollari ulatuses abi. Qatar on Ukraina taristu parandamiseks, tervishoiusüsteemi, haridusvaldkonna, demineerimise ja sarnaste valdkondade tarbeks eraldanud üle saja miljoni dollari. Kuveit, Oman ja Bahrein on jaganud ukrainale abi väiksemas mahus. Kokku hinnatakse, et laheriikide abi ukrainale küündib vähemalt 700 miljoni dollarini.
2026. aasta märtsis sõlmis Ukraina 10-aastased kaitsekoostöölepingud Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide ja Qatariga.
Laheriigid ei aita küll Ukrainal Venemaaga sõda pidada, kuid on panustanud märkimisvärseid summasid riigi põhiteenustesse. Mis tähendab, et Kallas eksis ja "tänaval" leiab siiski aset "liiklus kahes suunas".
Kallase puhul on ajaloo ja geopoliitika uued ning põnevad käsitlused, mis kõnealustes riikides tekitavad elavat vastukaja, kujunenud reegliks.
2025. aasta 28. veebruaril, peale seda kui Ukraina demokraatliku mandaadita president Volodõmõr Zelenskõi sai Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi käest kohtumisel Valges Majas nahutada, tõdes Kallas: "Täna sai selgeks, et vaba maailm vajab uut juhti. See on meie, eurooplaste, ülesanne vastata sellele väljakutsele."
Sama aasta juunis suutis Kallas enda võhiklikkusega välja vihastada iirlased.
Kõrge esindaja selgitas 2025. aasta 26. novembril ajakirjanikele ajalugu, mille kohaselt pole viimase saja aasta jooksul Venemaale ükski riik kallale tunginud, kuid see on omalt poolt alustanud sõda paarikümne riigi vastu.
Endine Eesti president Toomas Hendrik Ilves arvab, et Kallas või temale sarnane inimene sobiks suurepäraselt Eesti presidendiks.
Pärsia lahe äärsed riigid pole Kallase "ühepoolse liikluse" seisukohti kommenteerinud.
Toimetas Karol Kallas