Tallinnas toimus 22. mail uutmise ja ettevõtluse kõnekoosolek, kus 300 üle maailma kokku tulnud osalejat kuulas tõsimeeli, kuidas lavalt järjepidevalt kuulutati: "Me oleme valitsusest ja me peame aitama".

22. mail toimus Tallinnas Noblessneri Valukojas iduettevõtjate, uutjate, varahaldurite ja riigi esindajate kõnekoosolek "Mõeldes miljardites". Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ajakirjanduslik teadaandest jääb suhteliselt ühene mulje, et igasuguse äri, tehnoloogia, rahvatervise ja uutmise keskmes on edaspidi riik, selle raha ja juhised (regulatsioonid). Laiemas mõõtmes Euroopa Liit. 

MKM-i ajakirjanduslikus teadaandes kirjutab meediasuhete nõunik Riina Soobik:

"Endise ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti juhitud paneeldiskussioonis osalenud Jaanika Merilo, Siim Saare ja dr Katrin Kaarna tõdesid, et esimese meditsiini valdkonna ükssarviku loomine Eestis on võimalik, kui kasutada juhislike (regulatiivsete) liivakastide meetodit, milles riik, meditsiinisektor ja ettevõtted saaksid innovatsiooni võimaldavad muudatused läbi mängida."

Merilo on ühe suurima ja tegusama Ukrainat abistava vabaühenduse Herojam Slava kaasasutaja. Ta on teinud karjääri Ukraina võimuorganite erinevatel tasanditel ning nõustab tänaseni selle digiriigi ehitamist. 2023. aastast õpib ta Londoni King's College'i magistriõppes maailma turvalisust ("eriala" Global Security). Alates käesoleva aasta märtsist töötab ta sotsiaalministeeriumis e-tervise strateegijajuhina.

Saare üritab iduettevõttega Lifeyear (eluaasta) parandada olukorda südamehaiguste turul.

Dr Kaarna on laste- ja närviarst, kes juhib Tartu Ülikooli kliiniliste uuringute keskust.

"Ükssarvik" on iduettevõte, mis korjab kiiresti kokku hästi palju rahamahutajate eurosid-dollareid. Kasumi teenimine pole selle juures nii tähtis. 

Konverentsil pidas avakõne majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, kes väitis: "Uuele majandusele paneb aluse turvaline ja kättesaadav andmevahetus, kus olulisel kohal on korrastatud andmed. Meditsiinile tehtavaid kulutusi, mis moodustavad riikide eelarvetest suure osa, saaks vähendada just tehisintellekti nutikas kasutamine."

Tehisaru kiitmisele eelnes ministri poolt endale õlale patsutamine: "„Oleme [Eesti tänane valitsus] oma majandusplaanis seadnud auahne eesmärgi kasvatada majandust 2035. aastaks kahekordseks. Seega peame mitte ainult suurelt mõtlema, vaid ka kiirelt tegutsema – riik peab olema võimaluste looja ning innovatsiooni toetaja."

Teadaandes jätkatakse:

"Tehisintellekti ja andmete valdkonna arutelu keskendus Euroopa Liidu reeglitele ja vastutustundlikule tehisteadvuse arendamisele. Selles arutelus rõhutati samuti regulatiivsete liivakastide olulisust, kus avalik ja erasektor saaksid teha koostööd, et testida regulatsioonide mõju innovatsioonile."

Säherduste kõnekoosolekute peale tekib paratamatult küsimus: mis inimestel viga on? Päriselt. Igasuguse natukenegi töötavate majandusteooriate rusikareeglid sätestavad: riik tuleb ettevõtlusest ja inimeste loomulike majanduslike vajaduste rahuldamisest hoida nii kaugel kui vähegi võimalik. Kui riik kuskil "appi" tõttab, tähendab see automaatselt suuremat riiki ja suur riik ainult kurnab inimesi. Riigi "rahamahutused" ettevõtlusesse võivad paista küll toredad, aga riigil kui sellisel endal raha pole: selle kasutada on ainult maksumaksjate raha. Seda jagavad poliitikud ja poliitika on alati madalama ühisnimetaja poole kaldu. Rahatrükkimise kummi võib küll mõnda aega venitada, aga reeglina lõpeb see alati katastroofiga.

Puud tuntakse selle viljast ja üks riigi majandusse sekkumise jubedamaid näiteid on rohepööre: see orjastab inimesi – päriselt, mitte metafoorina; nt Hiina Rahvavabriigi orjalaagrid ja Aafrika kaevandused –, hävitab majanduse (n Saksamaa ja Eesti tööstusest "vabastamine") ning hävitab loodust. Puudulik tehnoloogia ja idiootlikud seadused-juhised teevad inimesed vaeseks, jätavad nad külma ning nälga. Rohepööret sunnitakse inimestele peale riiklike juhistega ja valitsused matavad sellesse triljoneid eurosid. Igasugused tegevuskavad (agendad; 2030, 2035, 2050 jne) pole midagi muud kui sotsialismiajast tuttavad keskvõimule allutatud majanduse viisaastakuplaanid. Igaüks võib ise oma seisu hinnata, kui hästi tal üha rohkem "abistava" ja aina suurema "rohelise" riigi ajal läheb. Kui reaalne tundub meretuuleparkide ja päikesepõldude toel kiirkorras sooritatav ja mitmekordne majanduse kasvatamine?

Kuidas ollakse rahul maksumaksja raha eest tegutseva rahvatervisetööstusega? Eriti arvestades Covidi ajaga?

Kui rahul on nii õpetajad kui õpilased ja lapsevanemad riikliku haridussüsteemiga? Tänu Jumalale, mõned head koolid on veel Eestis säilinud. Samas üldine pilt näitab, et suur osa koolist ellu astuvaid inimesi pole enam võimelised kirjutama ega saama aru natukenegi pikematest tekstidest. Kuidas põhiseaduses sätestatud hariduse saamise õigusega on kooskõlas maakoolide sulgemine ja "hariduskombinaatide" loomine?

Kõik kolm – rohepööre, meditsiin ja haridus – on ülereguleeritud valdkonnad, mis tõestavad üheselt, et riik suurendab oma sekkumisega süsteemis ainult pingeid (entroopiat). See lõpeb suure pauguga. Või järsu kokkutõmbumise-kokkuvarisemisega. See on sotsialism, kui riik juhib elik rahastab majandust ja sotsialism on needus. Kurjus selle kõige puhtamal kujul. Kui riik kuhugi oma sõrad külge ajab, tähendab see alati poliitikat ja ühispartei poliitika kõikehõlmav ideoloogia on üha pahemäärmuslikum sotsialism. Isegi siis kui mõni ühispartei haru nimetab ennast toorideks või Isamaaks. Taas võib näiteks tuua Covidi aja; kui arulage katastroof see oli ja kuidas poliitikud (riik), teadlased ning arstid kõik heaks kiitsid. Viimaseid rahastab otse või kaudsemalt riik. SARS-CoV-2 viirusegi panid laboris kokku kahe maailma suurima riigi teadlased ja tööd rahastas neist Ameerika Ühendriikide maksumaksja.

Majanduse numbrid võivadki rohepöörde, rahvatervisetööstuse ja haridussüsteemi "arengu" tõttu muutuda suuremaks. Fukushima tuumajaama õnnetuse aastal kasvas Jaapani sisemajanduse kogutoodang (SKT) üle seitsme protsendi. 2010. oli Jaapani SKT 5,76 triljonit dollarit, 2011. aastal (maavärin ja Fukushima õnnetus juhtusid 11. märtsil) 6,23. 2013. aastal jäi samale tasemele (6,27 triljonit dollarit). 2023. aasta Jaapani SKT oli 4,2 triljonit dollarit. Eesti majandust kasvatavad kindlasti suured fosforiidikaevandused. Selle kõrval ei tohi ära unustada Rail Balticut. 

Väljendi "me oleme valitsusest ja me tahame aidata" kohta arvas Ameerika Ühendriikide president Ronald Reagan, et see on üks jubedamaid asju, mida inimene oma elu jooksul kuuleb.

"Miljarditele mõtlemise" kõnekoosolekul räägiti lisaks mehitamata lennumasinatest ja kaitsetööstuse uutmisest ning see oli soojendus veelgi suuremale riigi majandusse sekkumise propagandaüritusele Latitude59 (59. laiuskraad), mille üheks korraldajaks on MKM.