Kaja Kallas. Stiliseeritud illustratsioon: Objektiiv

Kaja Kallase "mõjukus" lääneriikide meedias on suure tõenäosusega mingi kahtlase eesmärgi poole püüdlev teabeoperatsioon. Inimese tegelik võimekus jääb tõenäoliselt siiski "elektrimolekulide" kanti, leiab Karol Kallas.

Kõiki mõtlevaid inimesi peaks Eesti valitsuse juhi meediakajastusi lähemalt vaadates tabama raskekujuline tunnetuslik ebakõla. Ühel pool on lääne ja meie oma korporatiivne meedia, mis kiidab Eesti "sõjaprintsessi" taevani, teisel pool eestikeelne Kallas ja kuidas ta ennast Eestis ülal peab. 

Alljärgnev on ainult üks tagasihoidlik üritus mõtestada "Kallase tajumise kognitiivset dissonantsi". Tõsi see on, et välisesinemistes jätab Kallas päris normaalse ja aruka inimese mulje, Eestis siiski saadab tema toimimist väga suur küsimärk, et kuidas nii "madala tihedusega mõtlemisega" inimene on poliitikas nii kaugele jõudnud või kuidas ta juristina üldse hakkama sai?

Eestikeelset Kallast jälgides peaks iga inime saama aru, et ta ei ole kätt rahvusvahelise elu pulsil hoidev ja seda vaimu särades mõtestav ning vastavalt käituv poliitik. Tema tegelikku "tihedust" iseloomustavad siiski sõnavõtud stiilis: "Nüüd kui me räägime toiduaine tööstusest või toiduainetest üldiselt, siis toiduaine sektoris võib jagada ettevõtjad kolme kategooriasse. On põllumajandusettevõtjad, kellel tegelikult läheb selles mõttes hästi, et sisendite hinnad on tõusnud, mida nad on pikalt oodanud ja soovinud, kui me räägime piimast või teraviljatoodangust."

Riigikogu infotund 7.12.2022, Kallase "sisendite" tsitaati saab kuulata alates 4. minutist.

Samuti võib ilmselt öelda, et peaminister, kes saadab inimestele sõnumi laadis, et "lihtrahval on liiga palju raha ja see kulutab seda valesti" (jutt pensionisüsteemi "lõhkumisest", enne "toiduaine tööstust"), pole ilmselt kõige arukamate killast.

Käesoleva aasta alguses "ei koostanud" Ameerika Ühendriikide üks olulisemaid mõttekodasid Rand Corporation süvariigi siseringile mõeldud tegevuskava ülevaadet, mille sisu on lühidalt järgmine: kui Euroopas upitada võimule piisavalt rumalad inimesed, kes ei saa enne, kui on juba liiga hilja, aru kui põmmpäised nad on, siis tuleb see ainult kasuks Ameerika Ühendriikide hegemooniale. "Nende iseloomuomadused ja puudulik professionaalsus annavad põhjuse eeldada, et nad ei suuda õigel ajal oma vigasid teadvustada," "ei kirjutanud" Randi analüütikud.  

Saksamaal on kõige ilusa ja inimliku hävitajateks mõeldud rohelised ning sortsid, Eestis Isamaa, Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna valitsus. Kallase koalitsioon on pisike mutrike Euroopa Liidu suuremast Ursula von der Leyenite, Mark Ruttede, Pedro Sánchezte, Emmanuel Macronide ja teiste sarnaste poliitikute "liberaalse konsensuse" masinavärgist. 

Millest siis johtub ingliskeelse Kallase ja eestikeelse Kallase nii suur "vaimse tiheduse" erinevus?

Inimene on reeglina, vähemalt lühikeses ajaraamistikus, suhteliselt püsikestev suurus. Nupuvajutusega pole võimalik inimest targaks (vaimselt tihedaks) teha.

Sellest omakorda võib tuletada järgmise mõttetarindi: Kallas on piisavalt mittetihe, et ta Leyeni kombel mõnele tähtsale rahvusvahelisele positsioonile upitada ja kogu "mõjukuse" tsirkus teenib etteantud eesmärki. Ingliskeelsed esinemised on teabeoperatsioon, mille sisulise poole on koostanud päriselt targad inimesed, kelle taga on ilmselt olulisemat sorti mõttekojad. Siinkohal vaataks Atlantic Councili ja sarnaste hegemooni süvariigi "maapealsete" osade poole. Teiste sõnadega esitab Kallas välismeedias kolmandate inimeste/jõudude poolt koostatud tekste. Kindlasti on Kallas püüdlik ja mingi esinemisoskus on tal olemas.

Allakirjutanu mäletab Kallase ülesastumist ühel 2014. aastal toimunud Pärnumaa arvajate arutelul, mille mitte väga "tihedast" nipsakusest jäid kummitama tõsised küsimused tema "tiheduse" kohta.  Kallase käitumine riigikogu opositsioonis ja valitsusjuhina näitab, et mitte midagi pole muutunud. Kallas on püsikestev suurus.

Meesinimestel pole üldjuhul sobilik naisinimeste kallal aasida, kuid nagu Joe Bideni meditsiiniline nõdrameelsus on ohtlik kogu lääneilmale, on Kallase poliitiline saamatus – või soovimatus olla normaalne – Eestile kahjulik. Probleemidest ilma neist rääkimata lahti ei saa. Nii nagu on näha Euroopa Liidu rohekavade tulemustest, pole saamatusel ja kurjusel poliitilise nomenklatuuri tipuosas lõpuks suurt vahet. Kõike seda tehakse Hea Uue Ilma ehitamise eesmärgil ja Hea Uue Ilma saab ehitada ainult vana varemetele. Selle tekitamiseks on eesmärgipärased Kallaste ja Leyenite sugused aparaaditöötajad. 

Üks võimalus on siiski veel. Inimene võib äärmusliku stressi all kannatades – Kallase kombel "kriiside lahenemist oodates, et saaks valitsema hakata" – samuti "segast peksta", aga seda enam ei sobi selline inimene poliitikasse.