E200 esindus homoparaadil Tallinnas. Foto: Illimar Toomet

Kui naiivne peab olema inimene, kes usub, et mingid ülirikkurid ja üsna halastamatud poliitikud nii kangesti muretsevad tema isikliku õnne pärast, et nad on valmis selle pärast sajanditevanuse kultuurikihi ümber kündma, küsib Malle Pärn.

Keegi rumal inimene mõtles kunagi välja termini „kasulik idioot" – nende kohta, kes, ise seda teadmata või tahtmata kellegi kasuks töötasid. See on vale termin, idioot ei saa olla kasulik, – kui ta ennast kurja teenistusse laseb eksitada, siis on ta ju kahjulik. 

Õigem termin oleks siis ju hoopis: kahjulik idioot. 

Aga minu meelest ei ole mõistlik inimest üldse – ilma psühhiaatri otsuseta – idioodiks nimetada, sest see on ikkagi meditsiiniline diagnoos. Muidu justkui normaalselt toimiv inimene ei ole idioot, ta on pigem rängasti õigelt teelt kõrvale eksitatud isik, ennast kurjale orjaks andnud inimene. 

Ta on mingi näilise kasu nimel petetud loobuma oma inimlikust väärikusest, ta teeb oma isanda – selle petja – tahtmist ja täidab tema käske, aru saamata, et ta on tegelikult ise esimene ohver. Ta on Jumalale otsustavalt selja pööranud ja astunud inimese hingevaenlase teenistusse. 

Kui ta on Jumala loodu, siis on see suur karistus. Ent on võimalik, et mitte kõik inimesed ei ole Jumala loodud, et osa on tõepoolest hoopis kurjuse lapsed ja neil ei olegi surematut hinge. Miks muidu inimesed nii suuresti võivad üksteisest erineda, miks paljud meist suudavad julmalt, halastamatult, ilma kaastunde ja südametunnistuseta kaasinimesi röövida ja mõrvata? 

Kurjus valitseb maailma rumalate inimeste kätega. See on tunduvalt parem määratlus kui "kasulikud idioodid". 

Olen korduvalt öelnud, et LGBT aktivismi ja propaganda esimesed ohvrid on need LGBT aktivistid ise. Nad ei mõista, et neid kasutatakse ära väga halbade asjade teostamiseks. 

Kui naiivne peab olema inimene, kes usub, et mingid ülirikkurid ja üsna halastamatud poliitikud nii kangesti muretsevad tema isikliku õnne pärast, et nad on valmis selle pärast sajanditevanuse kultuurikihi ümber kündma? 

Kullakesed, neil on omad eesmärgid, mida teie ei näe! Nad peavad teid mõistuseta ja tahteta käpiknukkudeks ja naeravad teie üle! Konservatiivid püüavad teid kaitsta, aga teie ei võta neid kuulda. 

Mõistuse piiratus või ähmastumine on iseenesest juba karistus. Kui inimene ei saa aru, et ta iseennast hävitab, iseennast alandab, siis ta ju on rumal? Ja eriti rumal on selle enesealandamise üle uhkust tunda ja maailmale hõisata: ma ei ole inimene, ma olen seksuaal ja ma olen selle üle uhke!

On vapustavalt piinlik, et Tartu kutsub tervest maailmast oma turuplatsile "särama" naiseriietes habemega kväär-artisti, kes pidi panema kogu publiku omavahel suudlema. 

Miks valiti välja just Wurst? Tartus on palju lauljaid, kes on temast palju paremad! Miks meil üldse on vaja mingeid välisartiste? On see jälle rahvuslik alaväärsuskompleks? Miks mitte Tõnis Mägi, Justament? 

Ja linnavalitsus on selle üle uhke? Nii rõõmsalt kuulutas Tartu linnapea seda "uudist" volikogu kantslist, et vaadake, meil on ka selline tore üritus kavas, me paneme kõik inimesed suudlema, – justkui vastukaaluks LGBT propagandaüritustele – aga ka see on ju LGBT propagandaüritus?? 

Ka see teenib sedasama eesmärki! Ka see on inimese alandamine suguelu tasandile!

Mehed laval naise riietes – see on olnud meie kultuuris üks naljakamaid nähtusi – kas nüüd enam tohib selle üle naerda? Mis saab, kui Raekoja platsile tuleb piisavalt palju seksuaalpropagandast rikkumata maainimesi, kes hakkavad südamest naerma, kui see Wurst naiseriietes lavale ilmub? Kas ta solvub ja läheb ära? Kas politsei viib naerjad vangi? Ehkki ma usun, et maainimesed ei tulegi seda nähtust vaatama. 

Sest tavaline eesti inimene ei uhkusta oma intiimeluga. Ei "sirge" (straight) ega kvääriga. Ka mitte oma sootunnustega. Me katame nad ju riietega? 

Kas me juba ei oskagi enam aru saada, mis meiega tehakse? Tahamegi ka vaid seksuaalid olla? 

Suudlemise bakhanaal, lõbus ja vallatu orgia Raekoja platsil – see on siis Euroopa kultuuripealinn? Intiimelu saladused muudetakse avalikuks pornograafiaks? Tuleme kokku kväärika klamuurse tümpsu saatel läbisegi üksteist suudlema? Kes küll tahab oma armastust sellisele turuplatsile labastama minna? 

Mis teiega juhtunud on, kulla inimesed? 

Juba juunikuus näitas Tartu 2024 tiim ära, missugused on nende eelistused ja valikud. Uhkusega kuulutati kuuetriibulise taustalipuga ehitud kodulehel, et uhkusega käidi marssimas Balti Uhkusel. Mille üle te uhkustate?

Inimesi ei tohi alandada, jagades nad erinevateks seksuaalideks! Inimesel on hing, vaim ja ihu, inimene on Jumala looming!

Inimesed petetakse ennast avalikult alandama ja selle üle uhkust tundma. Demonstratiivne uhkustamine ongi ju tagurpidi pööratud alandus! Enesepettus. Uhkustamise kilbi alt piilub alati välja alaväärsuskompleks. 

Alandav on ka oma seksuaalelule riikliku tunnustuse nõudmine.

Tunnustust ei saa nõuda, tunnustus tuleb ära teenida. Kedagi ei saa sundida tunnustama midagi, mis on talle vastumeelne. Mis ei kuulu tema kultuurisse. 

See on tõepoolest saatanlikult kaval võte: inimesed sunnitakse ennast ise alandama ja siis selle alandusega uhkustama. Pride on ju Uhkus. Eesti Uhkus. Balti Uhkus. Tartu Uhkus. 

Ilmselt tahetakse kõik inimesed alandada suguelu tasandile, panna elus orjama aina suguelu mõnusid ja üleni allutada suguihale. Lapsest peale, terved põlvkonnad vaeseid ahistatud inimesi, kes ei oskagi soovida muud kui ihulisi mõnusid. Seksuaalid sündimisest peale. Loomadest allapoole alandatud inimkond. Vaid inimlikku mõistust saab allutada ihadele ja instinktidele. Loomad on, muide, palju targemad. 

Suguelu, porneia, valikuta ja mõistuseta tarbimine, õgardlus. 

Ärge ometi laske ennast ära kasutada nendel, kelle eesmärgiks on inimlikkuse ja normaalsuse hävitamine! 

Astudes nende teenistusse hävitate kõigepealt selle inimlikkuse ja normaalsuse iseendas, seejärel hakkate tegema oma isandate tegusid. 

Juhul, kui teil on surematu hing, saate selle eest üsna koleda karistuse. Kui ei ole – ei ole teil ka siis midagi head oodata, sest teie isand ei hooli tegelikult oma alandlikest orjadest, ta põlgab neid isegi rohkem kui oma vaenlasi, ja hävitab nad, kui on nad tühjaks pigistanud. 

See ei ole vihakõne ega vaenuõhutus, see on ühe lahtiste silmadega inimese valus mõtisklus, mille aluseks on armastus oma rahva vastu.