Kui kommunistliku Hiina Rahvavabariigi majandusel üldiselt on tõsiseid muresid rohkem kui küll, siis suuremast krahhist päästab selle lääneriikide "rohelise energia" poliitika, kirjutab väljaanne Breitbart.
Hiina RV riiklik meediakanal Global Times kirjutas 13. aprillil, et kui riigi majanduse hoog kipub muidu raugema, siis rõõmu valmistab lääneriikide roheenergiahullus ja tänu sellele vohav haruldaste muldmetallide eksport, vahendab Breitbart.
Hiina haruldaste muldmetallide eksport märtsis küll vähenes, kuid võrreldes teiste sektoritega, tegi see seda vähem ja kasvas 6,5 protsenti. Eelneval kahel kuul kasvas see ligi 11 protsenti.
Global Timesi sõnul on rõõmustamiseks põhjust, sest sellised numbrid näitavad millisel määral on üleilmne haruldaste muldmetallide turg Hiina kommunistide peos.
Samas mõned analüütikud hoiatavad võimalike probleemide eest. Global Times kirjutab:
Tolliandmed näitavad, et Hiina eksportis märtsis 4845.2 tonni haruldasi muldmetalle, mis osutab, et seda pole märkimisväärselt mõjutanud ei geopoliitilised pinged, ega Covid-19 pandeemiast põhjustatud tarneahelate tõrked.
Esimeses kvartalis kasvas haruldaste muldmetallide eksport dollari vääringus tänu jätkuvale hinnatõusule 78 protsenti 244.2 miljoni dollarini.
…
Kuid mõned tööstusharu eksperdid hoiatavad, et maailma suurimat haruldaste muldmetallide tootjat võib lähikuudel ees oodata märgatav ekspordi langus. Hiina ja Myanmari – kust pärineb ligikaudu pool Hiina muldmetallide toorainest – vahel olevad peamised kaubasõlmed on aasta algusest saadik suletud, mis tähendab märkimisväärseid varustuse väljakutseid ja suuremaid hinnakõikumisi.
Huvitaval kombel jätab Global Times tähelepanuta, et kaks teist maailma suurimat harudlaste muldmetallide tootjat, Ameerika Ühendriigid ja Austraaia, on samuti suurendanud oma tootmisvõimekust ning üritavad kõigutada sellel turul Hiina juhtpositsiooni.
Hiina on viimasel aastal üritanud tugevdada oma kontrolli maailma haruldaste muldmetallide turu üle, mida vajab elektroonikatööstus üldiselt, kuid ilma milleta ei saa hakkama tänased "rohelised" tehnoloogiad.
2021. aasta detsembris kiitsid Hiina kommunistid heaks kolme suure riikliku kaevandusfirma ühinemise, mille tulemusena sündis monstrum nimega China Rare Earth Group, mis kontrollib 30 protsenti riigi haruldaste muldmetallide toodangust. Ühtekokku on Hiina käes 80 protsenti maailma haruldaste muldmetallide turust.
Analüütikute sõnul näitab China Rare Earth Groupi loomine, et üritatakse tekitada kartell, nagu nafta puhul on seda OPEC, mis sarnaselt oleks võimeline manipuleerima tooraine hindadega.
Hiina Kommunistlik Partei pole isegi eriti tagasihoidlik kui räägib oma turujõust ja kuidas seda poliitilistel eesmärkidel ära kasutatakse. Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Suhete Keskus (The Center for Strategic and International Studies; CSIS) märkis aasta tagasi, et Hiina kontrollib suuremat osa maailma liitium-ioon akude tootmiseks vajalike komponentide ja 80 protsenti maailma akuelementide tootmisvõimekusest. Tegemist on olulise survevahendiga, sest lääneriigid näevad hirmsal kombel vaeva, et nende majandused sõltuksid sellistest toodetest üha rohkem.
Euroopa Liidu sõnul kontrollib Hiina vähemalt 30 toorainet, mis on Euroopa tööstuse jaoks elulise tähtsusega ja need tarneahelad on "äärmiselt haavatavad". Samal ajal kasvab kiiresti Hiina enda nõudlus haruldaste muldmetallide järele, mis võib tähendada, et Peking peab tulevikus enda vajadusi tähtsamaks ja hakkab domineerima kõigis maailma tööstusharudes, mis selliseid mineraale vajavad.
Kuni 1980. aastateni olid Ameerika ühendriigid maailma suurim haruldaste muldmetallide tarnija, kuid riigi poliitiliste otsuste tõttu anti see positsioon üle Hiinale.
Toimetas Karol Kallas