
Euroopa Komisjoni juhi Ursula von der Leyeni sõnul on hüperüleilmastumise aeg küll läbi, kuid hoolimata karmist riikidevahelisest konkurentsist on kõige tähtsam võidujooks "kliimasoojenemisega".
21. jaanuaril tehtud eripöördumises rääkis Leyen Maailma Majandusfoorumi suurtele lähtestajatele:
"Koostöömaailm, mida kujutati 25 aastat tagasi ette, pole reaalsuseks saanud. Selle asemel on maailm sisenenud uude karmi geostrateegilise konkurentsi ajastusse."
21. jaanuaril ametivande andnud Ameerika Ühendriikide riigisekretär Marco Rubio selgitas senati kuulamisel, et eurokraadi taga nutetud "koostöömaailm" ehk liberaalne maailmakord on "ohtlik hullus" ja seda kasutatakse läänemaailma vastu relvana:
"Pika Külma Sõja lõpu järgsest võidutsemisest kasvas välja osapoolte üksmeelne seisukoht, et maailm on jõudnud ajaloo lõppu. Et kõigist maailma riikidest saavad demokraatliku lääne moodi kogukonna liikmed. Et välispoliitika, mis teenis riiklikke huvisid, tuleb asendada sellisega, mis teenib [uus]liberaalset maailmakorda. Et kogu inimkonna määratud saatuseks on riikide iseseisvusest ja endateadmusest (identiteedist) loobumine, mille asemele asuvad inimeste pere ja maailma kodanikud.
See ei olnud ainult fantaasia. Nüüd teatakse, et see oli ohtlik hullus.
Teise Maailmasõja järgne maailmakord ei ole kadunud. Sellest on tehtud relv, mida kasutatakse Ameerika Ühendriikide vastu. See on toonud kaasa olukorra, kus Ameerika Ühendriigid seisavad silmitsi suurima ohuga geopoliitilisele stabiilsusele. Suurima üleilmse kriisiga, mida kõik siin ruumis [USA pealinna Kapitooliumil] olijad on oma eluajal kogenud."
Euroopa Liit ise on üks maailma jõulisemaid siseturu kaitsjaid, mis leiutab pääsupiiranguid kiirkorras juurde, kuid ometigi Leyen süüdistas ülejäänud riike:
"Ainuüksi eelmisel aastal kasvas maailma kaubanduspiirangute väärtus kolm korda. Rahvusvahelised kaubandusorganisatsioonid tihti ei suuda saada hakkama väljakutsetega, mida kujutavad endast mitte-turumajandused, mis konkureerivad teiste reeglite järele."
Sellele seisukohale ta lisas:
"[Läänemaailma] tarneahelate sõltuvusi kasutatakse aeg-ajalt selle vastu relvana, nagu näitab Venemaa energiašantaaž või osutuvad need üleilmsete šokkide ajal haprateks, nagu juhtus ilma hoiatuseta pandeemia ajal."
Venemaa saab energiaga Euroopat "šantažeerida" ainult seetõttu, et Euroopa suurriigid sülitasid oma maapõue energiakaevu ja riputasid ennast ise Vene energiatorude otsa. Tööstuse arenevatesse riikidesse kolimine oli maailma korporatistliku nomenklatuuri – mida esindab Maailma Majandusfoorum – vaba valik.
Leyen jätkas:
"Euroopa konkurentsivõime sõltub tagasi jõudmisest madalate ja stabiilsete energiahindade juurde. Puhas energia on lahendus üleminekuperioodi tarbeks, kuna see on odav, see loob Euroopa Liidus häid töökohti ja see tugevdab Liidu energiaiseseisvust.
Juba täna toodab Euroopa rohkem elektrit tuulest ja päikesest kui kõigist fossiilkütustest kokku. Kuid jätkuvalt on vaja näha vaeva, et selle kasulikud tulemused jõuaksid ettevõtete ning inimesteni.
Selleks tuleb mitmekesistada energiaallikaid ja suurendada energiatootmist taastuvatest allikatest ning mõnes riigis lisaks tuumaelektrijaamades."
Ameerika Ühendriikide rahandusministri kandidaat Scott Bessent arvas senati kuulamisel "puhta energia" kohta:
"Hiina ehitab käesoleval aastal sadakond uut söeelektrijaama. Seal ei toimu puhta energia võidurelvastumist. Käib energia võidurelvastumine. Hiina RV ehitab käesoleval aastal lisaks kümme tuumajaama. Mina olen suurema arvu tuumaelektrijaamade poolt."
Leyen on jätkuvalt kindel, et Maa tuleb kliima käest ära päästa:
"Kõik kontinendid peavad kiirendama üleminekut null heitmetele ja tegelema kliimamuutuste kasvava koormaga.
[Kliimamuutuste] mõju pole võimalik üle hinnata. Aasia kuumalained. Üleujutused Brasiiliast Indoneesiani, Aafrikast Euroopani. metsatulekahjud Kanadas, Kreekas ja Californias. Orkaanid Ameerika Ühendriikides ja Kariibi merel.
Kliimamuutused on jätkuvalt maailma tegevuskava tipus. Alates süsihappegaasist vabanemisest kuni looduspõhiste lahendusteni. Alates ringmajanduse ülesehitamisest kuni looduskrediidi arendamiseni.
Pariisi kokkulepe on inimkonna ainus lootus (best hope). Euroopa jätkab osutatud [Pariisi kliimaleppe] kursil ja teeb koostööd kõigi riikidega, mis soovivad kaitsta loodust ning peatada üleilmne soojenemine."
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump otsustas Pariisi kliimaleppest välja astuda.
Euroopa Liidu ülemkomissar kinnitas suurtele lähtestajatele, et riikidevaheline konkurents pole tähtis, sest:
"[Kliima, energia ja tehisaru] väljakutsete ajastul ei võistelda üksteisega, vaid joostakse võidu ajaga. Isegi kõige karmima konkurentsi tingimustes tuleb maailma riikidel jõud [Maa kliima käest ära päästmise nimel] ühendada."
Leyen lõpetas kõne ähvardusega, et Euroopa selle väärtuseid ei muuda:
"[Euroopa Liit] on pragmaatiline, kuid jääb alati kindlaks oma põhimõtetele. [EL] kaitseb enda huvisid ja seisab oma väärtuste eest – sest selline on Euroopa käitumise laad.
Mängureeglid maailma jõudude vahel on muutumas. Mitte miskit ei tohiks enam pidada kindlaks. Kuigi mõnele Euroopas selline uus reaalsus ei meeldi, ollakse valmis sellega tegelema.
[EL] väärtused ei muutu. Kuid nende väärtuste kaitsmiseks muutuvas maailmas tuleb [EL-il] muuta oma käitumist."
Euroopa Komsijoni juhi lõpusõandest võib välja lugeda, et kliimamuutused on Euroopa Liidu "väärtus", mida riikide ühendus hakkab senisest jõulisemalt kaitsma.
Toimetas Karol Kallas