18.12.2019, Tallinn. Pressisõbra ruupori üleandmine Kersti Kaljulaidile. Foto: Scanpix.

Aasta arvamusliider Ivan Makarov leiab Postimehes, et kergesti solvuv Kersti Kaljulaid armastab küll teiste eest vabandada, ent enda ebaõnnestunud avalduste puhul, nagu valitsuse tituleerimine ohuks põhiseaduslikule korrale, ta seda ei tee. 

Makarov kirjeldab kolumnis “Jonnipunn, pingviinid ja pelikanid”, kuidas 2016. aastal ründasid Erdoğani pooldajad toonast Türgi peaministrit Ahmet Davutoğlut, kes seisis vastu presidendi soovile muuta Türgi autokraatseks presidendivabariigiks. Mis tänaseks on Türgist saanud, peaks olema teada kõigile vähegi välisilmast huvitatud inimestele.

Eesti Vabariigi president on samuti asunud aktiivselt ründama demokraatlikult valitud valitsust ja peaministrit ning mõlemad presidendid otsivad aktiivset kontakti Putiniga, leiab Makarov. Tema sõnul ei arvustata valitsuse tööd üldiselt, vaid ennast moraalselt ülemaks pidades nokitakse koos kambajõmmidega konkreetsete valitsusliikmete kallal, kuni “õnnetu nõukogude lapsepõlveni” välja.

Makarov viitab sealjuures, et kui meie valitsus on demokraatlikult valitud ja selle saab suvalisel hetkel parlamendis maha hääletada, siis Eesti presidenti – erinevalt näiteks ka Ameerika Ühendriikide juhist – tagandada ei ole võimalik. Ainult parlamendi heakskiiduga ametis olev president on Eestis puutumatu ja peavooluajakirjanduse jaoks pea-aegu moraalietalon.

Puudutades peaminister Jüri Ratase ründamist “pseudoliberaalse meedia” poolt seoses mitte minemisega 24. veebruari presidendi vastuvõtule leiab kolumnist: “… me kõik oleme aga vabad inimesed, mitte kellegi sunnismaised. Ja ignoreerimise jada algas varem: vabariigi valitsuse ministrite vannutamine pole ju samuti presidendi isiklik pidu, kuhu on sobilik tulla loosungiga särgis ja ignoreerida mõnda ministrit saalist välja marssides.”

Makarovi sõnul pole presidendivastuvõtt Eesti Vabariigi sünnipäev, sest selle päeva (24.02) tähistamiseks on hulgaliselt muid võimalusi – paraadid, lipuheiskamised ja jumalateenistused.

Ta jätkab osutades Kaljulaidi kahepalgelisusele: viimane oma rängalt rappa läinud arvamuste pärast – nagu näiteks valitsuse nimetamine ohuks põhiseaduslikule korrale – ei vabanda, kuid tunneb süüd teiste öeldu pärast.

Lõpetuseks võrdleb Makarov presidendi vastuvõttu Eurovisiooni sarnase Mary Krossi ja Jana Toomi tuluõhtuga. “Kui riigimehed ei tule riigipeole, tuleks märgata palki võõrustaja silmis,” tõdeb Makarov.

Toimetas Karol Kallas