Reformierakonna poliitik Marko Mihkelson (oli aastani 2017 IRLi liige) heidab Jüri Ratase valitsusele ette poliitilise konsensuse lõhkumist, mille kohaselt peaks Eesti uue piirilepingu sõlmimise nimel loobuma Venemaa poolt annekteeritud aladest, mis kehtiva Tartu rahulepingu järgi on osa Eesti Vabariigi territooriumist. Mihkelsoni sõnul on Isamaa selles küsimuses "katki" ja EKRE esitab Venemaale territoriaalseid nõudmisi.
"Kuni Jüri Ratase praeguse valitsuseni EKREga oli meil järjekestev ja ka liitlastele hästi teada hoiak – Eesti huvides on riigipiiri määratlemine Venemaaga territoriaalseid nõudmisi (teineteisele) esitamata. Seda kinnitasid mõlemad riigid allkirjadega 18. veebruaril 2014 piirilepinguid sõlmides. Samas on alati tähtsaks peetud Tartu rahu artikkel 2 põhimõtte – Eesti suveräänsuse austamist, aegumatust. Selle kinnituseks täiendati 2014 piirileppe teksti viisil, mis ei kahjusta Eesti huvisid seoses Tartu rahu põhimõtetega ja riikliku järjepidevuse teemaga," kirjutas Marko Mihkelson sotsiaalmeedias.
"Ratase praegune valitsus on aga lõhkunud selle konsensuse, mis omakorda on muutnud meie välispoliitika Venemaa suunas neurootiliseks. Piirilepingu küsimuses sisemiselt katki Isamaa (ma ei usu, et kaitseminister Jüri Luik on nõus nii Helir-Valdor Seederi kui Urmas Reinsalu käsitlusega) ja Venemaale territoriaalseid nõudmisi esitav EKRE (Riigikogu esimees Põlluaas kirjutas täna FBs ühemõtteliselt: "Piirilepinguga edasiminek saab tähendada ainult Tartu Rahu ja sellega määratud piiri tunnistamist ja taastamist Venemaa poolt") peaks tekitama Ratases tõsist peavalu, kuidas veenda liitlasi, et NATO liikmesriik ei nori territooriumi üle tüli Venemaaga," lisas Mihkelson.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) aga selgitas oma Facebooki lehel, et Eestil puuduvad Venemaale igasugused territoriaalsed nõudmised – Eesti tahab vaid enda oma tagasi:
"Tartu rahulepingu mittetunnistamine tähendab sisuliselt Eesti Vabariigi mittetunnistamist. See on meie riigi sünnitunnistus ja omariikluse üks olulisim alus.
Sama arrogantne oli nõue, et piirilepinguga edasiminemiseks peab Eesti loobuma territoriaalsetest nõuetest Venemaa vastu. Eestil ei ole mingeid territoriaalseid nõudeid Venemaa vastu. Me ei taha mitte ühtegi ruutmeetrit Venemaa territooriumist. Me tahame vaid enda oma tagasi.
Venemaa on annekteerinud ca 5% Eesti territooriumist. Seega on de facto hoopis Venemaal rahvusvahelist õigust rikkuvad ebaseaduslikud nõuded Eesti vastu. Eesti alade annekteerimine ei erine mitte millegagi Krimmi okupeerimisest ja annekteerimisest. Üks toimus lihtsalt mitukümmend aastat varem.
Eesti-Vene riigipiir on paika pandud Tartu rahulepinguga, mis on tänagi ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registris. Kõik riigid taastunnustasid Eestit just nendes piirides. Piirilepinguga edasiminek saab tähendada ainult Tartu Rahu ja sellega määratud piiri tunnustamist ja taastamist Venemaa poolt."
Uudise koostas Veiko Vihuri