Kui keegi peaks selles kommentaaris väljaöeldut nimetama "Venemaa narratiiviks" ja hüsteeria lõõtsumiseks, siis soovitan ma tõestada tal oma veendumust Süüria kristlastele, kes nägid, kuidas ISIS võttis kinni umbkaudu 250 kristlaste last ja sõtkus nad pagaritöökoja taignamasinas ühtseks massiks, tõdeb Markus Järvi nädalakommentaaris.

Lähis-Ida kriisi jooksul on ametliku narratiivi valemist välja jäetud üks oluline tegur, mis aitab meid paremini aru saada kogu kriisi loomusest ning ühtlasi põhjendab osaliselt ka seda, miks meie siin Objektiivis oleme lääneriikide alusetu sekkumise vastu Süürias.

Selle tundmatu nimi on kristlased ja nende kohtlemine Iraagis, Süürias ja Egiptuses peale USA tungimist Lähis-Itta.

Kui Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Süüria kristlaste elu oli sekulaarsete valitsejate all kaitstud ja turvaline, siis USA sissetung Iraaki, Ühendriikide kinni makstud ja organiseeritud NGO-de ehk nn valitsusväliste organisatsioonide poolt korraldatud režiimimuutused Egiptuses ja Liibüas ning otsene sekkumine meie meedias hellitavalt ka "Süüria vabadusvõitlejateks" nimetatud džihadistlike kõrilõikajate maaletoojatena Süürias – kelle ülesandeks oli ja on ka praegu – USA ja Iisraeli geopoliitiliste huvide edendamine Assadi kukutamise näol, muutis seda täielikult. 

Milline on aga kristlaste vaade kohapeal, sellest annab ehk kõige paremini aimu Damaskusest 90 kilomeetrit põhjapool asuvas Qara linnas 6. sajandil asutatud Mar Yakubi kloostris elava 79-aastase flaamlasest preestri, isa Daniël Maesi intervjuu, mis ilmus 2017. aasta 24. jaanuaril Hollandi päevalehes Algemeen Dagblad.

Isa Daniël räägib, kuidas Süürias elavad kristlased toetavad Läänes diktaatoriks nimetatud Bashar al-Assadi valitsust ning näevad positiivses valguses ka Venemaa tegevust. Tsiteerin isa Danieli pikemalt:

"Arusaam, et rahvaülestõus oli suunatud president Assadi vastu, on täiesti väär. Ma olen viibinud Qaras alates 2010. aastast ja näinud oma silmaga, kuidas väljastpoolt Süüriat pärit agitaatorid organiseerisid valitsuse vastu proteste ja värbasid noori inimesi. Seda filmiti ja näidati Al Jazeera poolt jätmaks muljet, et käimas on mäss. Välismaised terroristid panid toime mõrvu sunniitide ja kristlike kogukondade vastu, püüdes Süüria inimeste sekka külvata usulist ja etnilist lahkmeelt. Minu kogemust mööda oli Süüria rahvas tegelikult vägagi üksmeelne."

"Enne sõda valitses riigis harmoonia – see oli ilmalik riik, kus erinevad usukogukonnad elasid rahumeelselt üksteisega kõrvuti. Vaesust oli väga vähe, haridus oli tasuta ja tervishoiusüsteem hea. Ainult oma poliitilisi vaateid ei olnud võimalik vabalt väljendada, kuid enamikule inimestest ei läinud see korda. Kui Qarasse asusid tuhanded terroristid, hakkasime oma elu pärast kartma. Nad tulid Pärsia lahe riikidest, Saudi Araabiast, Euroopast, Türgist, Liibüast, nende seas oli palju tšetšeene. Nad moodustasid välismaised okupatsioonijõud, mis kõik olid al-Qaeda ja teiste terroristidega liidus. Lääne ja nende endi liitlaste poolt hambuni relvastatud ja kavatsedes meie vastu tegutsema asuda, ütlesid nad sõnasõnalt: "See riik kuulub nüüd meile." Sageli, (kui) nad olid narkojoobes, võitlesid nad teineteise vastu, õhtuti käis tulistamine. Me pidime ennast pikka aega kloostri krüptis varjama. Kui Süüria armee nad minema kihutas, olid kõik õnnelikud – Süüria kodanikud sellepärast, et nad vihkasid välisvõitlejaid, meie aga sellepärast, et rahu oli taastatud."

Isa Daniël jätkab:

"Kas te ei tea, et Süüria-teemaline meediakajastus on meie ajastu suurim vale? Nad on Assadi kohta täielikku jama müünud. Tegelikult olid need mässulised, kes röövisid ja tapsid. Kas te arvate, et Süüria elanikud on rumalad? Kas te arvate, et neid sunniti Assadile ja Putinile "elagu" karjuma? Need on ameeriklased, kelle käsi on siin regioonis igal pool mängus, küll naftajuhtmete ja loodusressursside kallal, küll Putinit takistamas."

Süüria, Iraagi ja Liibanoni katoliiklaste patriarhi Ephrem Joseph Younani nägemus lääne sekkumisest kattub isa Daniëli omaga:

"Kõik ida patriarhid, mina kaasa arvatud, on Läänele algusest peale selgelt öelnud: "Olge ettevaatlikud, Süüria olukord erineb Egiptusest, Tuneesiast või Liibüast. See on palju keerulisem ja konflikt viib üksnes kaose ja kodusõjani." Nad kuulsid meid ära ja vastasid: "Ei, Assadi režiim variseb mõne kuuga kokku." Seda ei ole aga juhtunud, nagu ma ka ennustasin. Ja viis aastat hiljem on süütud inimesed, eriti kristlased, jäetud ilma toeta. Lääs on meid reetnud."

Patriarh lisab:

"Aastaid on neid terroristlikke rühmitusi varustatud Saudi Araabiast ja Laheriikidest Lääne järelevaatuse all. Nüüd paluvad süürlased vastavalt sõjalise koostöö kokkuleppele sekkuda Venemaal. Süüria valitsus on seaduslik valitsus, mida on tunnustanud ÜRO."

Seega pole sugugi ime, et katoliku ja ortodoksi kirikupead mõistsid ühisavalduses ühemõtteliselt hukka USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa viimased õhulöögid, mida nimetati brutaalseks agressiooniaktiks ning ilmselgeks rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja rikkumiseks. Avaldus tunnistas, et õhulöökide näol on tegu põhjendamatu kallaletungiga ÜRO liikmeks olevale suveräänsele riigile. Rünnak põhjustab kirikujuhtide sõnul suurt valu, "kuna toimepanijaiks on vägevad riigid, kellele Süüria ei ole teinud mitte mingil moel mitte mingisugust kahju."

Kui nüüd keegi eelneva jutu peale nimetab seda "Venemaa narratiiviks" ja hüsteeria lõõtsumiseks, siis soovitan ma tal minna isiklikult kohtuma Süüria kristlastega, kes nägid, kuidas ISIS võttis kinni umbkaudu 250 kristlaste last ja sõtkus nad pagaritöökoja taignamasinas ühtseks massiks või kui valitsusväed Islamiriiki maha suruma saabudes viskasid džihadistid sõdurite eemale hirmutamiseks rõdudelt ja katustelt alla lapsi.

Tehke sellele Süüria ordodoksi nunnale selgeks, et tema narratiiv pole poliitiliselt korrektne – nunnale, kes on kuulnud, kuidas ISISe võitlejad tagusid enda silmis uskmatute beebisid vastu kive, "kuni pead enam ei olnud".

Minge nende juurde ja rääkige, kuidas te olete valgustatud Postimehe ja maailma meedia poolt ning kuidas nemad, vaeseksed, ajavad ikka puha Putini juttu ja üleüldse oleks neil palju parem mitte hüsteeritseda ning toetada demokraatlikke vabadusvõitlejaid – süütuid rahutuvikesi.

Vaadake neile silma ja öelge neile seda näkku.