Sisserändajad Süüriast 2015. aasta suvel Serbiat mööda sammumas. Ees ootab Ungari, kus parasjagu kerkib kaitsev tara. Foto: Ognen Teofilovski, Reuters/Scanpix

Ungari peaminister Viktor Orbán on veendunud, et globalistlik establishment ei tee mulluste kaotuste kiiluvees oma poliitikas pööret, vaid võimaldab tekkida massimigratsiooni lainel, mis lömastab rahva tahte ning vahetab välja olemasoleva elanikkonna.

Pärast lüüasaamisi Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides "ei otsi globalistliku poliitika isandad viga enestest, vaid süüdistavad hoopis rahvaid ja riike," ütles Orbán.

"Nad on otsustanud, et ei anna käest oma positsioone, vaid lömastavad iga rahva tahte, kes astub vastu avatud ühiskonnale ja liberaalsele valitsusviisile," selgitas ta.

"Nad on deklareerinud, et kui valimisi teatud riigis ei võida nende ideoloogilised partnerid – liberaalid –, siis selles riigis enam demokraatiat ei eksisteeri. Nad on deklareerinud, et inimesed kujutavad endast ohtu demokraatiale."

Orbán usub, et kui valimised "valesti" lähevad, vastavad avatud ühiskonda pooldavad poliitikud katsega õõnestada Euroopa valijaskondi massilise sisserändega ja ujutavad nad üle paari miljoni migrandiga.

Globalistide mõtteviis on Orbáni tõlgenduses selline:

"Kui need Euroopa lubjakad, kes ei taha või ei suuda oma kristlikest juurtest ja patriootlikest tunnetest vabaneda – kui nad ei kuuletu, siis kaevakem sügavamale ning vahetagem välja Euroopa elu aluspinnas. Las tulevad massidena teistsuguste religioossete taustadega inimesed. Inimesed, kes on kasvanud üles teistsuguse moraali ja teistsuguste traditsioonidega. Ja las nad annavad meile õppetunni."

Orbáni hinnangul on "niiviisi loodud kõige kummalisem koalitsioon inimkaubitsejatest, inimõiguslastest ja juhtivatest Euroopa poliitikutest, kelle eesmärk on süstemaatiliselt tuua Euroopasse miljoneid migrante. Kuhu see välja viib?"

Ta on kindel, et nn avatud ühiskonna aktivistid tahavad tekitada süsteemi, milles "tõeline võim, otsused ja mõju tuleb anda inimestele, kes on osa globaalsest võrgustikust, meediagurudele, mittevalitud rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende kohalikele kontoritele."

Mis majandust ja rahvuslikku identiteeti puudutab, siis on avatud ühiskond koht, kus "rahvad, rahvusgrupid ja kultuurid vorbitakse parajaks nagu hamburgerid, et neid kaubana kasutada. Riikidest tehakse raudteejaamad – kõik saavad sõita sisse ja välja."

"Kas poleks lihtsam, kui valitsus saadaks rahva laiali ja valiks uue?" küsis Bertolt Brecht pärast 1953. aasta ülestõusu Ida-Saksamaal.