Kui võim kardab nii-öelda teisitimõtlejaid ja ajakirjandus piirab nende avaldamist, siis tunnistatakse ju seeläbi, et midagi on valesti, lausa nii valesti, et sellele ei tohi rahva tähelepanu juhtida, kirjutab Malle Pärn.
LGBT kogukond ei soovi olla võrdne, vaid ülimuslik.
Eesti rahva ja riigi eest seni seisnud ja edaspidigi seisva erakonna lõhkumise ja halvustamisega ei ehitata uut ja paremat erakonda.
Tulgem kokku ja otsigem seda, mis meid ühendab, mis meil ühist on, mitte seda, mis meid üksteisest eraldab ja üksteisega kaklema ajab, kirjutab Malle Pärn.
Meie juhid ei tegele meie ühiskonna ülesehitamisega, vaid kõige selle lõhkumisega, mis varem oli juba ehitatud, kirjutab Malle Pärn.
Kas me leiame praegu kõige vaesemast kihist mõne tolleaegse aktiivse parteilasest juhtivtöötaja?
Arukas ajakirjanik arvestab mõtleva inimesega rohkem kui sellisega, kes ei mõtle, kes võtab vastu talle pakutud „mannapudru" ja on sellega kenasti rahul, kirjutab Malle Pärn.
Absurdne poliithäma on Eesti riigi organismis kasvanud nagu pahaloomuline vähktõbi.
Oma sekti usku suruvad peale peaaegu kõik poliitikud, ateistid, soodüsfoorikud ja LGBT aktivistid, ja viimasel ajal eriti rohepöörased.
Miks mõni naine ei taha olla naine ja mõni mees ei taha olla mees?
