Iirimaale avaldatakse abordi seadustamiseks üha suuremat globaalset survet, millest suur osa lähtub USA miljardäride heldelt rahastatud ja rahva arvamusega vastuolus tegutsevatest "kodanikeühendustest".
Inimese ja ühiskonna nn psühholoogilise ja majandusliku heaolu tagamisel hakkab inimeste tapmisest saama heakskiidetud vahend. Sten Allik mõtiskleb selle teema üle kahe äsja ilmunud uudise valguses.
Endise õiguskantsleri, hr Allar Jõksi juhtimisel otsitakse sel nädalal vastust küsimusele, mida pidada Eesti parimaks ja halvimaks seaduseks. Siin on käidud välja loomuseadusel põhinev seisukoht.
Sooteooria pooldajad väidavad, et enne meheks või naiseks olemist oleme kõik inimolendid. See õilis sofism on illusioon, sest inimolendit iseeneses ei ole olemas – on vaid mehed ja naised.
Postimees vahendab, et õiguskantsler Indrek Tederi värske arvamuse kohaselt on põhiseadusega vastuolus olukord, et Eestis pole õiguslikku raamistikku samasooliste isikute püsiva kooselu reguleerimiseks.
Ideedel on tagajärjed ja halbadel ideedel võivad olla kujuteldamatult rängad tagajärjed. Seega lasub meil kaalukas vastutus tõsiselt järele mõelda, milliseid ideid me oma sõnades ja tegudes järgime ja toetame.
Tänapäeva mugavas, individualistlikus ja usust kaugenenud ühiskonnas võib jutt abielueelsest süütusest tunduda vanamoodsana. Ometi on see sügavalt inimväärikuses ja tõelises armastuses juurdunud põhimõte.
Raamat nimega "Unplanned" jutustab autobiograafilise loo Planned Parenthoodi kliiniku direktorist, kes otsustas abordi kurjust mõistes pühenduda selle vastu võitlemisele.
Järjekordsete Riigikogu valimiste eel võib lõpptulemuse suhtes jääda üsna kindlaks ja rahulikuks: mingit olemuslikku muutust ei toimu, igatahes mitte paremuse poole.
