Geopoliitika analüütik Pepe Escobar kirjutab portaalis The Cradle, kuidas möödunud aastavahetusel üritati Kasahstanis USA, Ühendkuningriigi, Iisraeli ja Türgi luureorganisatsioonide poolt toime panna "värviline revolutsioon", kuidas selleks kasutati vabaühendusi ja kuidas see kõik tänu Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni kiirele tegutsemisele läbi kukkus.
Kasahstanile algas 2022. aasta põledes. Tegemist oli tõsise rünnakuga ühe Euraasia keskse majandusliku sõlme vastu. Arusaamine on alles välja kujunemas, mis ja kuidas päriselt juhtus.
10. jaanuaril pidasid Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (KJLO; Организация Договора о коллективной безопасности) juhid Kasahstani teemal erakorralise kohtumise.
Kasahstani president Kasõm-Žomart Tokajev võttis olukorra lühidalt kokku: mäss "varjati spontaansete väljaastumiste taha". Eesmärgiks oli "võtta võim". Tegemist oli riigipöördekatsega. Mässutegevust "koordineeriti ühest keskusest". "Putšis osalesid välismaist päritolu võitlejad."
Venemaa president Vladimir Putin läks kaugemale: rahutuste ajal "kasutati Maidani tehnoloogiaid", osutas ta Kiievi väljakule, kus 2013. aastal aset leidnud meeleavaldustega kukutati NATO vastaline valitsus.
Kaitstes äkilist KJLO rahuvalvajate sekkumist Kasahstanis kinnitas Putin, et "vajalik oli tegutseda viivituseta". "KJLO jääb Kasahstani nii kauaks kui vaja" ja kui missiooni ülesanne saab täidetud, siis "loomulikult terve kontingent viiakse riigist välja". Tänaseks on rahuvalvajad Kasahstanist lahkunud.
Samas tuleb tähele panna ühte tõsiasja: "KJLO riigid näitasid, et need ei luba tekkida oma riigi piires kaosel, ega korraldada "värvilisi revolutsioone"".
Putin oli üksmeelel Kasahstani riigisekretäri Erlan Kariniga, kes esimesena kasutas avalikult enda riigis juhtunud sündmuste kohta määratlust: juhtunu oli "terroristlik hübriidrünnak", milles osalesid nii sise- kui välisjõud ja mille eesmärgiks oli valitsuse kukutamine.
Keeruline hübriidvõrgustik
Peaaegu mitte keegi pole sellest kuulnud, kuid möödunud aasta detsembris suruti Kõrgõzstani pealinnas Biškekis diskreetselt maha veel üks riigipöördekatse. Kõrgõzstani julgeolekuagentuuride sõnul oli selle korraldamise taga hulk vabaühendusi, mida omakorda toetasid Ühendkuningriik ja Türgi.
Mis toob päevavalguse kätte võtmetähtsusega tahu: NATOga seotud luureorganisatsioonid ja nende käsilased võisid ette valmistada üle Kesk-Aasia ühel ajal toimuvate värviliste revolutsioonide lainet.
Kui ma 2019. aastal enne Covidit Kesk-Aasias ringi reisisin, siis oli selgelt näha, kuidas Lääne päritolu MTÜd – mis on hübriidsõdade eestvedajad – olid nii Kõrgõzstanis kui Kasahstanis märkimisväärselt mõjukad.
Samas on vabaühendused ainult üks osa üle Kesk-Aasia laotatud Lääne hübriidsõja udukogust. Kui lähemalt vaadata, siis ka üle Lääne-Aasia. Me näeme kuidas CIA ja USA süvariik on läbi põimunud MI6 (Ühendkuningriigi välisluureorganisatsioon) ja erinevate Türgi luureorganisatsioonidega.
Kui president Tokajev osutas varjatult "ühele keskusele", mõtles ta ühe Kesk-Aasia kõrgel ametikohal oleva luureametniku sõnul seni suhteliselt salajast USA-Türgi-Iisraeli sõjaväeluure juhtkeskust, mis paikneb teatud Almatõ ärikeskuses.
Selles "keskuses" töötas 22 ameeriklast, 16 türklast ja 6 iisraellast, kes koordineerisid sabotööride jõukude tegevust. Sabotööride jõukude liikmed õpetati välja türklaste poolt Lääne-Aasias, kes saadeti seejärel Almatõsse.
Operatsioon sai avalikuks kui Kasahhi relvajõud, keda aitasid Venemaa/KJLO luureandmed, vallutas tagasi purustatud Almatõ lennujaama, millest pidi saama välismaise sõjalise abi transpordisõlm.
Hübriidsõda korraldav Lääs oli ilmselt löödud pahviks ja vihast kaame kui vaatas pealt, kuidas KJLO surus Kasahstani operatsiooni välgukiirusel maha. Võtmetähtsusega moment on selles, et Venemaa Rahvusliku Julgeolekukomitee peasekretär Nikolai Patrušev nägi Suurt Pilti ette juba mõnda aega tagasi.
Mille tõttu ei ole imekspandav, miks Venemaa õhujõud ja vajalikud väeosad, koos massiivse koguse vajaliku infrastruktuuritarvetega, olid hetkega lähetuseks valmis.
Novembris jälgis Patrušev, kuidas Afganisani julgeolekuolukord kukub kokku. Tadžiki poliitikateadlane Parviz Mullojanov oli üks vähestest, kes juhtis tähelepanu, kuidas ootel on kuni 8000 [Lääne] imperialistliku masina salafistlikest džihhadistidest agenti, kes on kohale toodud Süüriast ja Iraagist ning ootavad oma aega kuskil Põhja-Afganistanis.
Need on ISIS-Khorasan, või taastatud ISISe üksused, mis paiknevad Türkmenistani piiride lähistel. Mõned neist asuvad juba Kõrgõzstanis. Sealt on väga lihtne ületada Biškeki kaudu piir ja ilmuda välja Almatõs.
Kui Ameerika impeeriumi armee Kabulist taganes, ei kulunud Patruševil ja tema meeskonnal väga palju aega saamaks aru, kuidas džihadistide reservi hakatakse kasutama: "stanides", mis jäävad 7500 kilomeetri pikkuse Venemaa ja Kesk-Aasia riikide vahel oleva piiri taha.
Selline arusaamine selgitab ka asjaolu, miks 2021. aasta lõpus korraldati Tadžikistanis asuvas Venemaa 210. sõjaväebaasis rekordarv ettevalmistavaid õppuseid.
James Bond on türklane
Kui lahata Kasahstani operatsiooni osalisi, siis vaatavad vastu tavalised kahtlusalused: USA süvariik, mis avalikustas oma strateegia 2019. aastal ilmunud mõttekoja RAND Corporationi uuringus "Laiendades Venemaad" (Extending Russia). Neljandas peatükis, mis kannab nime "geopoliitilised meetmed", tuuakse välja, kuidas Ukrainale "tuleb anda surmavat abi", "toetada Valgevene režiimi muutust", "suurendada toetust Süüria mässulistele" – mis kõik on märkimisväärselt läbi kukkunud – selleks, et "vähendada Venemaa mõju Kesk-Aasias".
Selline oli projekt. Projekti läbiviimine langes MI6 ja türklaste õlule.
CIA ja MI6 on investeerinud kahtlastesse Kesk-Aasia algatustesse vähemalt alates 2005. aastast kui need aitasid kaasa Usbekistani Islamistliku Liikumise tekkimisele. Seejärel lähenesid nad Talibanile, et külvata kaost Lõuna-Kõrgõzstanis. Mõlemast algatusest ei tulnud midagi välja.
Hoopis teine lugu oli siis kui 2021. aasta mais kohtus MI6 Jonathan Powell kuskil Türgi-Süüria piiril Idlibi lähistel Jabhat al-Nusra – mille liikmete hulka kuulub ohtralt Kesk-Aasia päritolu džihadiste – juhtkonnaga.
Kohtumisel sõlmiti kokkulepe, et nimetatud "mõõdukaid mässajaid" – nagu neid nimetab USA – ei määratelda enam terroristideks nii kaua kui need aitavad kaasa Venemaa vastasele NATO agendale.
See oli üks peamiseid ettevalmistavaid tegevusi enne kui džihhadistid toimetati Afganistani, kust nad pidid imbuma Kesk-Aasiase.
Kõnealuse rünnaku ettevalmistamise esimesi märke võib leida 2020. aasta juunist kui Ühendkuningriigi suursaadik Türgis aastatel 2014–2018, Richard Moore, määrati MI6 juhiks.
Moore'il ei pruugi olla kübetki Kim Philby kompententsist, kuid ta sobitub kenasti nõudmistega: märatsev russofoob ja Suur-Türgi (Great Turania) fantaasia innukas eestkõneleja, mis üritab luua Lääne-Aasiast, Kaukasusest kuni Kesk-Aasiani ja isegi Volga äärseid Venemaa piirkondi kaasavat erinevate rahvaste konföderatsiooni.
MI6 on kõikidesse "stanidesse" ennast sügavalt sisse kaevanud, välja-arvatud autarkilisse Türkmenistani, kasutades kavalasti ära pan-Türgi ideoloogiat, et astuda vastu Venemaale ja Hiinale.
Kui 2009. aastal loodi Turgi Nõukogu, on pan-Türgi loomisesse tublisti panustanud ka Türgi president Recep Tayyip Erdoğan.
2023. aasta märtsis toimub Kasahstanis võtmetähtsusega Türgi keeli rääkivate riikide konföderatsiooninõukogu – mis on Turgi Nõukogu uus nimi – kokkusaamine. Lõuna-Kasahstanis asuv Turkestani nimeline linn nimetatakse suure tõenäosusega Turgi maailma pealinnaks.
Nii põrkub Turgi maailm kokku Venemaa Suur-Euraasia partnerlusega ja isegi Shanghai Koostööorganisatsiooniga. Oluline on tähele panna, et Türgi viimati nimetatud organisatsiooni ei kuulu.
Erdogani lühiajalised eesmärgid tunduvad olevat ainult majanduslikud: peale seda kui Aserbaidžaan võitis Karabahhi konflikti, loodab ta kasutada Bakuud, et pääseda üle Kaspia mere ligi Kesk-Aasiale. Türgi sõjalis-industriaalne kompleks kavatseb müüa sõjalist tehnoloogiat Kasahstanile ja Uzbekistanile.
Türgi ettevõtted investeerivad Kesk-Aasias juba suurel määral nii kinnisvarasse kui taristusse. Paralleelselt üritab Ankara kasutada pehmet jõudu nii palju kui võimalik, mille üheks viljaks on Kasahstani kiirendatud üleminek kirillitsalt ladina tähestikule, mis algab 2023. aastal.
Samas nii Venemaa kui Hiina saavad hästi aru, et Türgi näol üritab Kesk-Aasiasse tungida NATO. Turgi riikide organisatsioon kutsus Kasahstani operatsiooni "kütuse meeleavaldusteks".
Samas kõik on üsna hägune. Erdogani uus-osmanlusel, millele elab kogu hingest kaasa tema Moslemite Vennaskonnast toetajaskond, pole samas pan-Türgiga midagi tegemist, kuna viimane on rassipõhine liikumine, mis kuulutab ette rassiliselt suhteliselt puhaste türklaste võimu.
Samas on probleem selles, et kui liikumine koondab üha enam türgi rahvaid, muutub see ka järjest äärmuslikumaks, mille eest võib omakorda tänada Türgi äärmusorganisatsiooni Hallid Hundid. See selgitab ka asjaolu, miks Ankara luureorganisatsioonid toetavad ja tihti ka relvastavad nii ISIS-Khorasani frantsiisi kui Suur-Türgi rassiste ja seda alates Bosniast kuni Kesk-Aasia kaudu Xinjiangini.
Impeerium teenib selle toksilise liidu pealt kenasti kasu, nagu juhtus näiteks Armeenias. Sama võib juhtuda Kasahstanis kui sealne operatsioon peaks osutuma edukaks.
Laske käiku Trooja hobused
Iga värviline revolutsioon vajab "suurt" Trooja hobust. Kasahstani juhtumi puhul paistab see roll olevat endisel riigi Rahvusliku Julgeolekukomitee juhil Karim Massimovil, kes tänaseks on riigi reetmise süüdistusega vanglas.
Tohutult ambitsioonikas Massimov on poolenisti uiguur ja see võib, vähemalt teoreetiliselt, olla põhjuseks, mis takistas tema karjääri Kasahstani võimukoridorides. Tema sidemed Türgi luurega pole päris selged, kuid samas on väga hästi dokumenteeritud tema hea läbisaamine Joe Bideni ja selle pojaga.
Endine julgeoleku- ja siseminister, kindralleitnant Feliks Kulov, on joonistanud suurepärase pildi värvilise revolutsiooni sees toimunud "putši" võrgustiku sisemisest dünaamikast.
Kulovi sõnul olid nii Massimov kui Samir Abish, kes on hiljuti tagandatud Kasahstani Julgeolekunõukogu esimehe Nursultan Nazarbajevi vennapoeg, rahutuste ajal hõivatud "salajaste habetunud meeste üksuste" juhtimisega. Julgeolekukomitee allus otse Nazabajevile, kes kuni jaanuari teise nädalani oli Julgeolekunõukogu esimees.
Kui Tokajev sai riigipöördekatse olemusest aru, siis ta tagandas nii Massimovi kui Abishi. Seejärel astus oma eluaegselt Julgeolekunõukogu juhi ametikohalt vabatahtlikult tagasi Nazarbajev. Selle koha sai omale Abish, kes lubas "habemetega mehed" peatada ja seejärel ka ise tagasi astuda.
See osutab otse Nazarbajevi-Tokajevi kokkupõrkele. Oma 29-aastase valitsusaja jooksul mängis Nazarbajev mitmesuunalist mängu, mis oli liiga läänemeelne ja ei pruukinud tingimata olla Kasahstani parimates huvides. Ta võttis üle Ühendkuningriigi seadused, mängis Erdoganiga pan-Türgi mängu ja lubas tohutul hulgal MTÜdel edendada läänemeelset progressistlikku agendat.
Tokajev on väga tark tegutseja. Ta sai hariduse endise Nõukogude Liidu välisteenistuses, ta räägib vabalt nii Vene- kui Hiina keelt ja ta on üdini Venemaa ning Hiina poolel. Mis tähendab, et ta toetab Uut Siiditeed (Belt and Road Initiative), Euraasia Majandusühendust ja Shanghai koostööorganisatsiooni.
Tokajev, nagu ka Putin ja Xi Jinping, saab karu kuidas Uue Siiditee, Euraasia Majandusühenduse ja Shanghai koostööorganisatsiooni kolmik kujutab endast impeeriumile õudusunenägu ja kuidas Kasahstani destabiliseerimine – mis on kolmikus võtmetähtsusega osa – on Euraasia lõimumisele surmaotsus.
Kasahstan moodustab Kesk-aasia sisemajanduse kogutoodangust 60 protsenti, riigil on tohutud nafta-, gaasi- ja muude maavarade varud, riigil on maailmatasemel kõrgtehnoloogiatööstus, mida toetab ilmalik, keskvõimule allutatud, põhiuseadusliku vabariigi riigikord ning rikas kultuuripärand.
Tokajev sai kiiresti aru, et KJLO, millega Kasahstan ühines 1994. aastal, on vaja appi kutsuda, kuna tegemist on tema valitsuse vastase välismaalt juhitud riigipöördekatsega.
Putin koos teistega rõhutas, et ametlik Kasahstani uurimine on ainus, mis võib asjaoludesse selguse tuua.
Lõpuni ei ole selge täpselt kes ja millise maani oli rahvarahutuste taga. Motiivide seas võib üles lugeda: Venemaa/Hiina sõbraliku valitsuse saboteerimine, Uue Siiditee alagatuse saboteerimine, ligipääs maavaradele, viia riigis kiirkorras läbi Saudi koja tüüpi "islamiseerumine".
Kui see värviline revolutsioon pandi kiirustades toime mõned päevad enne Ameerika Ühendriikide ja Venemaa "turvagarantiide" kohtumist Genfis, siis kujutas see endast omamoodi meeleheitlikku NATO nomenklatuuri poolset vastu-ultimaatumit.
Kõik Kesk-Aasia, Lääne-Aasia ja globaalse lõuna riigid näevad kui kiiresti KJLO sõdurid Kesk-Aasia sündmusele reageerisid ja kuidas nad peale töö ära tegemist riigis lahkusid ning kuidas kõnealune värviline revolutsioon haletsusväärselt läbi kukkus.
Sellisena võib see jääda ka viimaseks värviliseks revolutsiooniks. Samas peaks pelgama alandatud Ameerika impeeriumi raevu.
Tõlkis Karol Kallas