24. veebruaril 2018 möödub sada aastat Eesti Vabariigi väljakuulutamisest. Inimpõlv tagasi, aastatel 1987–1989, eksisteeris võõrvõimu poolt anastatud Eesti Vabariik de jure ja mitte veel de facto, kuid õhus oli tunda juba kevadet. Meenutagu allolevas pildigaleriis esitatud Veiko Vihuri fotojäädvustused üritusi ja ettevõtmisi, mis olid osa impeeriumi kokkuvarisemisele ja Eesti vabanemisele viinud sündmusteahelast.

Tagasihoidliku tervitusena Eesti Vabariigi väljakuulutamise 100. aastapäevaks pakun vaatamiseks oma amatöörlikke fotosid aastatest 1987–1989, pildistatud kaameraga Smena 1 tollal kättesaadaval olnud ORWO slaidifilmile.

Kahjuks pole need slaidifotod eriti kvaliteetsed ja ega piltniku oskusedki polnud teab mis kõrgel tasemel. Enne digitaliseerimist seisid slaididega karbid aastakümneid kolikambris. Teatav ajalooline väärtus neil slaididel ehk siiski on: neile on jäädvustatud n-ö tavainimese silmade läbi nähtud hetked nn fosforiidisõjast, laulva revolutsiooni aasta 1988 pikettidest ja meeleavaldustest, suurüritusest "Eestimaa laul" (11. september 1988) ja sinimustvalge lipu heiskamisest Pika Hermanni torni 1989. aasta 24. veebruaril.

Et mälupildid tollest üsna kaugest, ühe inimpõlve taha jäävast ajast on juba häguseks ja katkendlikuks muutunud, kujundasin ka need pildid vastavalt, püüdes neile anda vanadele fotodele iseloomuliku välimuse.

Mul oli juhust ja õnne viibida nii mõnegi rahvusliku taasärkamise ja laulva revolutsiooniga seotud sündmuse juures; siiski polnud fotoaparaat alati käepärast ja seega pole mul sugugi mitte kõigist olulisematest üritustest ülesvõtteid. Kahjuks ei jõudnud ma vastuolulise info tõttu 23. augustil 1987 Hirveparki, kuigi olin selle toimumisest teadlik, niisamuti ei jäädvustanud ma 2. veebruari tähistamist 1988. aastal Tartus, kui nõukogude võim tõi tänavatele koertega miilitsad, ega 24. veebruari – Eesti Vabariigi 70. aastapäeva – tähistamist Tallinnas Tammsaare monumendi juures, kus mitmed võimude poolt kohale saadetud tuntud inimesed püüdsid rahvale "ajaloolist tõde" selgitada. Need fotod oleksid olnud tõeliselt väärtuslikud, sest mälus on neist säilinud üksikud ähmased pildikesed.

Neil aastatel eksisteeris võõrvõimu poolt anastatud Eesti Vabariik de jure ja mitte veel de facto, kuid õhus oli tunda juba kevadet. On õnn kuuluda põlvkonda, kes võis elada ja aidata kaasa vabanemisele ja Eesti iseseisvuse taastamisele. Meenutagu need ajaloolised fotojäädvustused ühiskondlikust aktiivsusest ja õhinast kantud üritusi ja ettevõtmisi, mis olid osa impeeriumi kokkuvarisemisele ja Eesti vabanemisele viinud sündmusteahelast. Pole kahtlust, et need aastad on Eesti ajaloos sama olulised kui need, mil esimest korda kasutati ära võimaluste aken ja pandi alus oma riigile.

Sõnum, mida käesolev lugu endas kätkeb ja mida tuleb ka omariikluse sajandal aastapäeval meenutada, on lihtne: tõde ei ole võimalik lõpmatuseni alla suruda, valega ei saa vabadust lõpmatuseni lämmatada. Tõde tõuseb, vale vaob! Ja ükskord me võidame niikuinii.

Fotodel kujutatud sündmused:

(1–3) Fosforiidi kaevandamise vastased meeleolud 16. mail 1987 Tartus Raekoja platsil toimunud kontserdil (fotol nr 2 on näha loosungit: "Fosforiidist saia ei saa"); (4–7) MRP-AEG (Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) ja ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, asutati ametlikult 20. augustil 1988) eestvõttel toimunud stalinismiohvrite mälestuskogunemine, mis algas Tallinnas Linda kuju juures ja liikus läbi vanalinna Tammsaare monumendi juurde 14. juunil 1988; (8–9) pikett Draamateatri juures poliitvangide vabastamiseks 1988. aasta augustis; (10–11) Rahvarinde korraldatud massiüritus "Eestimaa laul" lauluväljakul 11. septembril 1988; (12–16) meeleavaldus poliitvangide vabastamiseks Tallinnas Raekoja platsil 25. septembril 1988; (17) meeleavaldus Linnahalli juures, arvatavasti 1988. aasta detsembris; (18–24) Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni 24. veebruaril 1989 (võimalik, et mõned viimased fotod on tehtud hiljem, kuid ikkagi 1989. aasta esimestel kuudel)

Fotogalerii 1987–1989 (autor: Veiko Vihuri)