Prantsusmaa Rahvusassamblee pidamas aru sündimata laste tapmise teemal, 24.11.2022. Foto: Scanpix

Prantsusmaa Rahvusassamblee kiitis neljapäeval 24. novembril vasakpoolsete ja mõõdukate häältega heaks sündimata laste tapmise õiguse kirjutamise põhiseadusesse. Kõige kaitsetumate inimeste mõrvamisest põhiseadusliku õiguse tegemiseks tuleb seadus heaks kiita ka senatis.

Väidetavalt on Prantsusmaa põhiseadusliku mõrvaalgatuse ajendiks käesoleva aasta juunis Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu poolt tühistatud Roe vs Wade'i otsus, mis "näitab vajadust selliste sammude järele", vahendab France24.

Rahvusassamblee hääletus on põhiseaduse muutmise esimene samm. Prantsusmaa õigusliku alusdokumendi täiendamiseks on vaja seadus kiita samadel tingimustel heaks ka senatis. 

Senatis on ülekaalus paremad jõud ja seal lükati näiteks oktoobris tagasi sarnane algatus, millega sooviti õigus sündimata laste tapmisele ja rasedusvastastele vahenditele põhiseadusesse kirjutada.

24. novembril jõudsid vasakpoolne La France insoumise (Prantsusmaa ei alistu) ja valitsev mõõdukate koalitsioon seaduse sõnastuses kokkuleppele ning see kiideti Rahvusassamblees häältega 337 poolt ja 32 vastu ülekaalukalt heaks.

"Seadus tagab tõhusa ja võrdse ligipääsu õigusele vabatahtlikult rasedus lõpetada," seisab põhiseaduse 66. punkti täiendamise ettepanekus.

Vasakäärmusliku partei Prantsusmaa ei alistu Rahvusassamblee fraktsiooni juht Mathilde Panot pidamas kõne Rahvusassamblee istungitesaalis, 24.11.2022. Foto: Scanpix

"Rahvusassamblee räägib maailmaga, meie riik räägib maailmaga" kommenteeris algatuse vastuvõtmist pahempoolne saadik Mathilde Panot. Tema sõnul on antud seadus "pühendatud" Ameerika Ühendriikide, Poola ja Ungari naistele.

Panot oli üks algatuse eestvedajatest ja sündimata laste tapmise põhiseadusesse kirjutamise tingis vajadus "hoida ära Prantsusmaa allakäik".

"Selle seaduse eesmärgiks on igasuguse allakäigu vältimine. Me ei taha anda inimestele, kes vaenavad sündimata laste tapmist ja rasedusvastaste vahendite kasutamist, mingisuguseid võimalusi," kuulutas ta parlamendile.  

Prantsusmaal on naistel õigus tappa sündimata lapsi alates 1974. aastast ehk tänaseks kokku 48 aastat. Seadust on vahepealsel ajal mitu korda täiendatud ja viimast korda tehti seda käesoleva aasta veebruaris, millega pikendati mõrvaajavahemikku 12 nädalalt neljateistkümneni.

Kui lastetapp peaks jõudma põhiseadusesse, siis on seda "õigust" märksa raskem kaotada.

Väidetavalt toetab sündimata laste tapmist 83 protsenti Prantsusmaa elanikest. 81 protsenti toetab selle põhiseadusesse lisamist.

Üks Prantsusmaa paremate poliitiliste jõudude juhte Marine Le Peni sõnul pole sellist muudatust põhiseadusse vaja, kuna sündimata laste tapmise õigus on riigis juba niigi hästi kaitstud. Le Pen neljapäevasel hääletusel ise ei osalenud, tuues ettekäändeks "tervislikud põhjused".

Toimetas Karol Kallas