Priit Pullerits: ajakirjandus on muutunud hoiakuliseks, kallutatuks ja ebaobjektiivseks

Foto: Hippopx

Tartu Ülikoolis ajakirjandust õpetav Priit Pullerits leiab “Vikerhommikule” antud intervjuus, et klassikaline uudis on hakanud Eesti ajakirjandusest kaduma ning seda on asendanud nõukogulike sugemetega artikkel, kust kumavad läbi ajakirjanike arvamused, hoiakud ja suhtumised.

Pulleritsu sõnul on pilt väga halb kahel põhjusel: esiteks nõuab online-ajakirjandus kiirust, mille tõttu tehakse palju nii fakti- kui õigekirjavigu. “Teine paha areng on, et kaduma on hakanud klassikaline puhas uudis, mille asemel ajakirjanikud kirjutavad oma vaadetest, hoiakutest ja arvamustest lähtuvaid artikleid”, vahendab ajakirjanduskorüfee sõnu ERR-i uudisteportaal.

“Ma ei näe enam asjatundlikke ja erapooletuid ajakirjanikke, aga ma näen asjatundlikke ja sotsiaalseks sõdalaseks muutunud ajakirjanikke,” räägib Pullerits.

Tema sõnul on kogu Eesti ajakirjandus vasakule kaldu ja see avaldub kodumaises ajakirjanduspildis.

Ajakirjandus on muutunud Pulleritsu hinnangul hoiakuliseks, kallutatuks ja ebaobjektiivseks. “Need on kõik väga vastikud ja ma ütleks, et jäledad arengud. See tendents tuleb peatada,” ütles Pullerits.

Pulleritsu sõnul avaldub see eriti jõuliselt ühes konkreetses ajakirjanduskontsernis, aga ta soovib olla delikaatne ning piirdub ise ainult vihjetega.

Ajakirjandusõppejõu sõnul ajab tal harja punaseks, et ajakirjandus ei täida enam seda funktsiooni, mida see klassikaliselt on pidanud täitma ehk ajakirjandus ei tegele enam inimeste informeerimisega.

Pullerits osutab, et vasakpoolseid aktiviste vormivad noortest ajakirjanikest eelkõige ülikoolide õppejõud.

“Kui noor inimene on saanud kolm kuni viis aastat pealtnäha ülikoolihariduse raames sotsiaalset ajupesu, siis on selge, millise hoiakuga ta kõrghariduse kantsist lahkub,” selgitab ta peavoolumeedia pahempöörde tagamaid.

“Ta ei oma enam neutraalset, objektiivset ja kriitiliselt võrdse suhtumisega hoiakut, vaid ta on muutunud kallutatud võitlejaks. See on halb areng,” kirjeldab Pullerits.

Pullerits suhtub kriitiliselt ajakirjanike ja suhtekorraldajate koos õpetamisse ning avaldab kahetsust, et enamik ajakirjanduse üliõpilastest valib suhtekorralduse suuna.

Juba aastal 2014 väljendas Pullerits oma blogis kriitikat ajakirjanduse kallutatusele kooseluseaduse suunas. Kodumaine meediapilt oli Pulleritsu hinnangul olnud kooseluseadust käsitledes tülgastavalt erapoolik ja kallutatud.

“Eesti ajakirjandus on millegipärast valinud poole. Ma ei tea, miks. Ometi peaks ajakirjandus oma ühiskondlikust funktsioonist tulenevalt esitama just kriitilisi küsimusi: miks seda seadust nii puššitakse? Mis jõud on selle taga ja miks? Aga Eesti ajakirjandus seda ei tee ja see ajab mind vihale. Hullem veel: Eesti ajakirjandus paistab tegema kõik, et keegi ei saaks kriitilisi küsimusi tõstatada. Kooseluseaduse üle peetavas debatis on Eesti ajakirjandus näidanud end putinliku propagandavahendina,” tõdes Pullerits kuus aastat tagasi oma blogipostituses.

Toimetasid Karol Kallas ja Markus Järvi

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!