Reimo Metsa sõnul tegeleb justiitsministeerium tema tagakiusamisega

Reimo Mets ETV saates "Ringvaade". Ekraanitõmmis

Juristist homoaktivist Reimo Mets ütles ETV saates “Ringvaade”, et justiitsministeerium tegeleb tema tagakiusamisega. Tagakiusamist näeb Mets selles, et justiitsminister Urmas Reinsalu on lubanud kaevata edasi Tallinna halduskohtu otsuse, millega määrati “homoõiguste” eest võitlejale väidetavalt tekitatud moraalse kahju hüvitis.

Metsa sõnul võitleb ta kohtute kaudu riigi vastu mitte niivõrd isiklikust huvist, vaid selle pärast, et seista kooseluseaduse lõpliku vastuvõtmise eest. Tema sõnul kinnitab Tallinna halduskohtu otsus lõplikult, et kooseluseaduse on jõustunud ning et selle üle ei ole enam mõtet vaielda.

Mets küll möönis, et justiitsministeeriumil on õigus Tallinna halduskohtu otsus edasi kaevata, ent samas ei peaks tema sõnul üks riiklik asutus “tegelema ühe inimese tagakiusamisega”.

“Ma arvan, et see on see koht, mida peaksime demokraatlikus ühiskonnas mõistma, et pole vaja võidelda selle ühe inimese vastu, sest mina võitlen tegelikult kogu ühiskonna paremaks tegemise poolt,” rääkis Mets.

“Mina võitlen tegelikult kogu ühiskonna paremaks tegemise poolt.” – Reimo Mets

Justiitsministeeriumi poolt kõnealuses kohtuasjas esitatud argumente nimetas Mets piinlikuks. “Lasteaiatuba ei tooda kohtusaali,” andis Mets ministeeriumi seisukohtadele hävitava hinnangu, nimetades neid “frustratsiooni tekitavaks jaburuseks”.

Mets tunnistas, et kooseluseaduse poolikul kujul läbisurumine kujutas endast õigusloomelist praaki. Ometi oli ta kooseluseaduse läbisurumisel ise just sellise lahenduse pooldaja ja toetaja, olgugi, et kooseluseaduse vastased hoiatasid korduvalt juriidiliste probleemide eest, mis kaasneks seaduse vastuvõtmisega ilma rakendussäteteta.

“Selle fenomen on lihtsalt see, et kui kooseluseadus õigusloomeliselt sellist praaki tootes on tehtud, siis ma üritan seda olukorda muuta ühiskonnale paremaks,” selgitas ta.

Tallinna halduskohus otsustas teisipäeval seksuaalvähemuste kaitsjana tuntud Reimo Metsa kaebust arutades, et kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmisega on riik tekitanud huvipoolele kahju ja peab maksma kahjutasu. Halduskohus rahuldas Metsa kaebuse osaliselt, mõistes justiitsministeeriumilt Metsa kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1500 eurot, kuna väidetavalt on alandatud Metsa väärikust.

“Rikkumine mõjutas kaebajat pidevalt, põhjustades pigem pidevat hirmu- ja ärevusseisundit ja ebakindlust, kui väärikuse alandamist konkreetsete juhtumite läbi,” lisas halduskohus.

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks on rõhutanud vastupidiselt Metsa väidetele, et väär on lugeda kooseluseadust jõustunuks, kuivõrd seaduse enese kohaselt on selle jõustumise eelduseks siiani vastu võtmata rakendusaktide vastuvõtmine.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!