Et inimesed teaksid, kuidas meedias nende sõnadega ümber käiakse, toon esile, kuidas "Pealtnägija" manipuleeris hiljuti minuga tehtud intervjuud.
Vaatajatele jäeti osava lõikega mulje, et nii ma iseenesest mõttetule ja lihtsalt häbimärgistamiseks mõeldud küsimusele vastasingi, nagu saates näidatud. Tegelikult on minu vastusest välja lõivatud oluline osa, kus palusin ajakirjanikul määratleda häbimärgistavat silti "homofoob", mida ta püüdis mulle kaela määrida..
Antud juhul ei ole manipuleerimise tagajärjel sündinud mingit suurt moonutust, aga fakt on see, et materjali on manipuleeritud. Loomulikult ma ei eelda, et kogu minu intervjuu tuleks käiku lasta – küll aga eeldan, et neid lõike, mida kasutatakse, ei manipuleerita.
Meie Objektiivis igal juhul ei peaks intervjuude seesugust manipuleerimist võimalikuks. Aga nagu näha, lähtutakse ERR-is madalamatest standarditest. Mis muidugi ei üllata.
Mis puutub häbimärgistavate siltide külge kleepimisse, siis on tähelepanuväärne, kui kergekäeliselt liberaalidest ajakirjanikud seda konservtiivide suunal teevad, nägemata selles ise midagi kohatut. Küsigem, miks on vaja sellist küsimust esitada ehk millist muud eesmärki sellise küsimuse küsimine ja eetrisse laskmine teenib kui häbimärgistava sildi külge kleepimine?
Vaevalt läheks Mihkel Kärmas samuti saatesse kaasatud Imre Sooäärelt sama moodi küsima, "Kas Teie olete, Imre Sooäär, p***rast?" Ühtedele kannatab avalikult häbimärgistavaid silte näkku hõõruda, teistele mitte. Ka see annab tunnistust nigelast professionaalsest tasemest ja kõigest muust kui erapooletusest.