Õhtuleht uuris Riigi Tugiteenuste Keskuse käest, miks kaeti SAPTK poolt tehtud teabenõude vastuses kinni hulk infot, mis puudutas Eesti Inimõiguste Keskuse ning Eesti LGBT ühingu rahastamist hasartmängumaksu rahast. RTK tunnistas nüüd, et tegu oli eksliku otsusega.
SAPTK nõudis sotsiaalministeeriumilt välja Eesti Inimõiguste Keskuse projektitaotluse, mille alusel eraldati ühingutele kaheks aastaks 400 000 eurot. Teabenõudes oli aga kinni kaetud suur osa relevantset informatsiooni. Kate oli küll võimalik hiljem eemaldada.
Sotsiaalministeerium selgitas nüüd Õhtulehele, et kinnikatmine teostati mitte nende, vaid RTK poolt. Viimase kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkov tunnistas lehele, et asutuse poolt teabenõude täitmisel vastu võetud otsus info tundlikkuse kohta oli "ehk liialt range".
"Olles nüüd uuesti analüüsinud taotluse sisu ja teabenõude eesmärki, oleks võinud taotluse sisu ka suuremas osas nähtavaks jätta," sõnas ta.
SAPTKle saadetud teabenõude vastuse oli allkirjastanud RTK toetuste rakendamise osakonna juhataja Tiina Sams.
2019. aasta detsembris esitas Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) – mille koostööpartneriks on omakorda Eesti LGBT Ühing – taotluse projekti "Võrdsed võimalused sidusas ühiskonnas" raames rahastuse (400 000 eurot) saamiseks aastateks 2020–2021.
Riigilt taotleti toetust mh lobitööks poliitikakujundajate seas, LGBT+ materjalide koostamiseks ja koolituste läbiviimiseks, koostööks haridusvaldkonna spetsialistide ja haridusasutustega, LGBT+ sisu loomiseks meediale jne.
Muuhulgas on taotluse esitajad kinnitanud teadlikkust vajadusest toetuseks saadud raha tagasi maksta, kui ilmnevad asjaolud, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Samuti nõustuvad nad riigipoolse auditeerimise ja kontrollimisega.
Struktuuritoetuse seadus ütleb paragrahvis 22 lõige 3 punkt 1, et "taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks", kui "ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt."
Toimetas Jaanus Vogelberg