Riigkohtu esimees Villu Kõve arvab kirjastusele Juura antud intervjuus, et õigusharidus, mis "kunagi oli kvaliteedi märki kandev eliitharidus", on koos kõrgharidusega üldiselt massiülikooli tingimustes alla käinud.
Ülikoolis antakse Kõve sõnul liiga suures koguses vastu võetud üliõpilastele suhteliselt suvalisi aineid viisil, et nad kursustelt "läbi saaksid". Mis omakorda tekitab "siplema ajavaid" probleeme ja on põhjustanud kõrghariduse üldise allakäigu.
[Kõrg]haridus pole massiülikoolide tõttu alla käinud mitte ainult Eestis, vaid see on ülemriigikohtuniku sõnul üleilmne probleem. Kõrghariduse omandamine pole tema sõnul kõigile inimestele jõukohane.
Suurimaks [Eesti ülikoolide] probleemiks peab Kõve personalipoliitikat. Ülikooli juhtkonnad ei suuda ega taha süstemaatiliselt hinnata inimesi, kes üliõpilasi õpetavad. Kõve hinnangul on õppejõud tihti "inimesed tänavalt" ja selliseid inimesi üldse, kes oskaksid midagigi õpetada, on raske leida.
Riigikohtu esimees näeb suure probleemina ka tõika, et täna uute õppejõudude järelkasvule ülikoolides tähelepanu ei pöörata. Õppejõudude valik on juba täna tema sõnul "juhuslik". "Ma julgen väita, et süstemaatiliselt õppejõudude järelkasvu peale ei mõelda."
Kõve kirjelduse järele on õppejõudude puuduse probleemi näol tegemist "surnud ringiga". Õppejõu palk on sarnane mõne advokaadibüroo sekretäri omaga, "mille eest on valmis õpetama tulema inimesed, keda me isegi ülikoolis õppimas ei taha näha". Sarnaseid probleeme näeb ta infotehnoloogia hariduse vallas.
Hea hariduse ja õppejõudude probleemi lahenduseks ei ole samuti suurem rahastus. Kõige suurem eesmärk peaks olema Kõve sõnul õigus- [ja teiste valdkondade] kõrghariduse eesmärkide täpne sõnastamine, millist haridust tahetakse.
Riigikohtunik arvab, et Tartu Ülikool ei ole võimeline tunnistama, et midagi oleks valesti ja midagi muuta on võimalik "ainult väljast ning ainult piitsaga".
Toimetas Karol Kallas