Riigikontrolli juht Alar Karis. Foto: Scanpix

Riigikogusse ratifitseerimisele saadetud Rail Balticu riikidevaheline kokkuleppe jätab vastuseta Eesti poolt võetava rahalise kohustuse suuruse, rahastamisallikad ja riigi tegevuse oluliste muutuste korral, avaldas riigikontroll.

Riigikontrolör Alar Karis toonitas riigikogule saadetud kokkuvõttes, et mastaapsete ja paljude muutujate ja tundmatutega projektide puhul ei saa riske kunagi viia nullini, kuid neid on võimalik muuta talutavaks.

Karis kritiseeris praegust olukorda öeldes, et valitsus peaks esitama parlamendile analüüsi ja tegevuskava juhuks, kui riigi kulutused Rail Balticu projektile suurenevad seoses Euroopa Liidu kaasrahastuse määra vähenemise, ehituse maksumuse kallinemise või kavandatust erinevate Rail Balticu majandustulemustega.

Riigikontrolli olulisemad tähelepanekud aspektide kohta, mis ei ole riikidevahelises kokkuleppes ega selle ratifitseerimise eelnõu seletuskirjas ammendavalt avatud ja mille kohta oleks riigikogule täieliku informeerituse huvides vaja anda lisateavet, on järgmised:

  • Kokkuleppes ja selle seletuskirjas pole selgelt välja toodud, kui suur rahaline kohustus riigile võetakse. Seetõttu ei ole teada, kui suure rahalise kohustuse võtmiseks riigikogu valitsusele volituse annab, millal ja kui palju kavatseb riik Rail Balticu ehitamiseks raha kulutada, millistest allikatest vajalik raha saadakse ning kuidas tagatakse riigikogule asjakohased toimivad sekkumisvõimalused riikidevahelise kokkuleppe täitmise edasiste rahastamisotsuste üle.

  • Riikidevahelises kokkuleppes ega selle seletuskirjas ei ole kirjas, millisel viisil Eesti, Läti ja Leedu Rail Balticu projekti rahastama hakkavad. Kokkuleppega võtavad riigid üksnes kohustuse taotleda ELi toetust kõrgeima lubatud EL kaasrahastamismäära järgi. Pole teada, kuidas rahastatakse projekti siis, kui ELi toetus projektile peaks vähenema ja/või ehituse maksumus kallineb ja/või Rail Balticu projekt osutub kavandatust vähem tasuvaks.

  • Riikidevahelisest kokkuleppest taganemine ja sellega kaasnevad tagajärjed ei ole sõnastatud kokkuleppes üheselt mõistetavalt. Kokkuleppes ei ole reguleeritud kokkuleppe rikkumise korral osalisriikide vastutust ja vaidluste lahendamise korda ei ole lõpuni kindlaks määratud. Kokkuleppe kohaselt lahendatakse kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused poolte vahel läbirääkimiste ja konsultatsioonide teel, viimaste ebaõnnestumise puhuks edasist vaidluste lahendamise mehhanismi kokku lepitud pole. Eraldi sätteid vastutuse kohta kokkuleppes ei ole.

  • Riigikogu sisuline roll ning kaasatus Rail Balticu projektiga seotud otsustes on selgusetu. Riigikogule esitatud materjalidest ja riigikontrollile antud selgitustest nähtub, et riigikogul ei tule pärast riikidevahelise kokkuleppe ratifitseerimist rohkem otsuseid peale riigieelarvete protsessis osalemise seoses Rail Balticu projektiga vastu võtta. Eelnõu dokumentatsioonist ei nähtu, kas ja millistel juhtudel peaks valitsus enne Rail Balticu projektiga seotud otsuste vastuvõtmist või toimingute tegemist küsima riigikogult heakskiitu.

Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimisega plaanib riigikogu võtta Eesti riigile kohustuse ehitada 2025. aastaks Eesti territooriumile uus Euroopa rööpmelaiusega raudteeliin, kus rongid saavad liikuda kiirusega kuni 240 km/h. Samasuguse lubaduse annavad oma riigi osas ka Läti ja Leedu. Viimase info kohaselt läheb Rail Balticu ehitus hinnanguliselt maksma 5,79 miljardit eurot, millest Eestis paikneva raudteelõigu ehitamise kogumaksumus on esialgsete arvutuste kohaselt ligikaudu 1,35 miljardit.

Praeguste eelduste kohaselt peaks projekti elluviimist 85 protsendi ehk 1,07 miljardi euro ulatuses rahastatama Euroopa Liidu toetusest ning Eesti riigil tuleks tasuda vähemalt 268 miljonit. Euroopa Liidu rahastusmäära vähenemisel või ehituse maksumuse kallinemisel võivad riigi kulutused Rail Balticu väljaehitamiseks suureneda.

Loe lähemalt Riigikontrolli auditist.