Ööd Stockholmi eeslinnas Rinkebys on teinekord rahutud. 2013. a maikuu. Foto: Jonathan Nackstrand, AFP/Scanpix

Stockholmi eeslinnade tänavad tühjenevad õhtu saabudes. Ringi liiguvad peamiselt “sisserändaja taustaga” noortest meestest koosnevad kambad. Ohu- ja hirmutunne on igapäevane reaalsus. Rootslannad kardavad vägistamist, kohalikud mehed aga seda, et võivad sattuda ebavõrdsesse kaklusse. Tere tulemast kultuuriliselt rikastatud Rootsi Kuningriiki!

Immigrantide asualadega piirnevate kvartalite elanikud riskivad öösel kodust lahkudes sellega, et võivad saada kurjategijate või moslemite poolt ahistatud. Seda kinnitavad nii Rootsi politsei kui naiste õiguste eest võitleja Nalin Pekgul. Ta elab Stockholmi lähedal asuvas Tensta linnaosas – piirkonnas, mille üle Rootsi politsei on kaotamas kontrolli. Elurajooni pale muutub igal pärastlõunal selliseks, et parklate kontrolörid kardavad trahve välja kirjutada ning naised võivad saada solvangute ja pealesülitamise osaliseks.

Pekgul usub, et olukord Tensas on tänapäeval hullem kui Kurdistanis 50 aastat tagasi.

“Mul ei ole täna seda vabadust Tenstas, Rootsis, mis oli minu tädidel kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel aastatel. Nad võisid riietuda, kuidas soovisid, aga meie oleme aastal 2016 olukorras, kus šariapolitsei liigub ringi ning sülitab nende naiste peale, kes kannavad liiga lühikesi seelikuid.”

Ta on Rootsi üks kuulsamaid immigrante ja naisõiguslasi ning esimene parlamenti valitud moslem. Seal esindas ta sotsiaaldemokraate. Nüüd on ta poliitikast eemale tõmbunud ja annab intervjuusid vaid harva. Erandi tegi ta Norra väljaandele NRK, kui see teda Tenstas külastas.

See on üks enam kui poolesajast piirkonnast, mida politsei peab problemaatiliseks sealse paralleelühiskonna pärast, kus võtmepositsioonid on kriminaalse võrgustiku käes. Pekguli sõnul on seal tugev positsioon ka moraalipolitseil, nagu mitmetes teisteski piirkondades.

“Tüdruk, kes oli riietatud teksadesse, mantlisse ja pearätti, sai oma kaasmaalaselt sõimata: “Hei sina, miks sa alasti ringi liigud?” Ainult teksade pärast. Palju on muutunud alates sellest ajast kui ma tulin siia lapsena aastal 1980. Toona võisid tüdrukud kanda lühikesi pükse ja särke ja me võisime teha mida iganes. Religioonil ei olnud siin absoluutselt kohta. Mu ema oli üks vähestest, kelle jaoks religioon oli tähtis, kes palvetas ja kandis pearätti.”

“Kas siin on olemas organiseeritud moraalipolitsei?”

“Kindlasti. Meil oli siin hiljuti suur koosolek. Sealt mööda jalutades kuulsin kõnelejat ütlemas: “Nad kõnnivad meie tänavatel oma lühikestes seelikutes ja solvavad meid.””

Pekguli sõnul on Tenstas vaid mõned naised, kes julgevad õhtuti väljas viibida: “Osaliselt sellepärast, et kurjategijad võtavad eeslinnu üle. Ei ole vahet, kas tegemist on kurjategijate või islamistidega. Inimesed ei tea enam, kellelt mida oodata, seepärast mõistan ma neid, kui nad ei taha õhtul välja minna. Mina ise olen samuti üks nende seast.”

Stockholmi politseinik Biljana Fyberg ütleb, et parkimisfirmad on nende hulgas, kes ei riski oma töötajate väljasaatmisega Stockholmi eeslinnadesse pärastlõunal ja õhtul. “Pärastlõunal ümbruskond muutub. Noored ilmuvad välja ja parkimiskontrolöre rünnatakse või aetakse taga. Tööandjad ei suuda garanteerida oma töötegijate turvalisust.”

Norra väljaanne NRK külastas mitme päeva jooksul, sealhulgas nädalavahetusel, Stockholmi eeslinnu Husbyt, Rinkebyt ja Tenstat. Pärast kaupluste sulgemist ei olnud naisi tänavatel või linnaväljakutel praktiliselt üldse näha. Enamasti liikusid ringi noorte meeste grupid.

Stockholmi piirkonna politseiinspektor Lars Alvarsjø kinnitab, et paljud piirkonnad Rootsis ei ole enam naiste jaoks turvalised: “Paljud naised ei tunne end enam väljaspool teatud piirkondi turvaliselt. Loomulikult ei ole aktsepteeritav, et neil on selline hirm. Oleme näinud ettekavatsetud vägistamiste ja seksuaalrünnakute arvu tõusu. See sõltub erinevatest faktoritest, sealhulgas kultuurilistest erinevustest. Meil seisab ees suur töö.”

Politseiinspektori sõnul on Stockholmiga piirnevates elurajoonides hoomatav toetuse kiire kasv islamiideoloogiale.

Tenstas, kus elab moslem ja feminist Nalin Pekgul, on pea 90% elanikest sisserändaja taustaga. “Siin on grupeeringud, kes usuvad, et nende seadused ja regulatsioonid on ülimuslikud. Neile ei lähe üldse korda, et siin on tegemist Rootsiga ja et naistel on siin vabadus. On väga nukker vaadata, kuidas Rootsi murdub sisemiselt täiesti kontrollimatu massiimmigratsiooni all, mis omakorda lööb nokauti kohalikud seadused. Ja kui see juhtub, on tulemuseks anarhia.”

Rootsi Riiklik Tervishoiuagentuur teatab, et väljas liikuda pelgavate kohalike seas on nii mehi kui naisi. Skånes (Rootsi lõunapoolseimas ja migrantiderohkeimas läänis) ütlevad pea pooled naistest, et nad ei tunne end enam turvaliselt. Muresolevate kodanike protsent on üleriiklikult alarmeeriv. 41% naistest Skånes (kuhu kuulub ka Malmö) ütlevad, et nad ei julge enam üksinda väljas liikuda. Nad kardavad vägistamisi. Rootsi Riikliku Tervishoiuagentuuri andmed aastatest 2013–2016 näitavad, et 35% rootslannadest ei julge üksinda väljas liikuda. 26% rootslastest on hirmul – naistest 41% ja meestest 11%.

“Naised pelgavad enam vägistatud saada kui mehed,” ütleb kriminoloog Anita Heber Rootsi telekanalile SVT. “Mehi pelutab enim võimalus sattuda ebavõrdsesse kaklusse.”

See on teema, millega samastavad end praegu paljud inimesed. Isegi tihedalt asustatud aladel on hirmutav minna koju hilise metroo või bussi pealt. Veidi vanemad inimesed mäletavad aega, kui vägistamine oli esikaane uudise teemaks kõikidel ajalehtedel. Praegu teatatakse Rootsis igal aastal tuhandetest seksuaalkuritegudest. 53% neist on toime pandud avalikes kohtades. Seepärast on rootslannade hirm sattuda kuriteoohvriks täiesti põhjendatud. Ohu- ja hirmutunne on praegu igapäevane reaalsus.

Ajakirjanduses ilmunud artiklite (vt siit ja siit) põhjal tõlkinud ja koostanud Roland Tõnisson

Vaata ka videost, kuidas “tähistati” Malmös uue aasta saabumist: