Kunstmõistused on kaasaja maailma lisanud ohtralt mängulisust, tõenäoliselt on tegemist mingit laadi revolutsiooniga, aga kui maailma hõlvamiseks soovitatakse ÜRO moodi lahendusi, siis ilmselgelt pole neist – veel – põhjust hullemat karta.
Mõttekoja Brownstone Institute’i poliitökonoomia ja avaliku halduse teaduri Toby Rogersi hinnagul muudeti läänemaailma valitsused 2020. aasta märtsi keskel, Covidi ettekäändel, mõne päevaga fašistlikuks.
Ühe kaasaja USA silmapaistvama haritlase Jeffrey A.Tuckeri sõnul pandi modRNA geeniteraapia vaipsüstimisega toime kohutav kuritegu, mis tõi kaasa “seninägematu vigastuste ja surmade hulga”.
Itaalia filosoof Gaetano Masciullo kirjutab sellest, kuidas just Vatikan saab edendada diplomaatiat Venemaa ja läänemaailma vahel. Tema sõnul mõistavad mõlemad pooled, et eelkõige Vene-Euroopa dialoogi taastamine on hädavajalik kontinendi stabiilsuse tagamiseks.
2009. aastani tegutsenud meediamaja Hollinger Internationali omanik Conrad Black kirjutab New York Sunis, kuidas Washingtoni progressistlik nomenklatuur ja selle poliitiline ajakirjandus hakkavad alles nüüd mõistma, millisel määral nad alahindasid oma vaenlast.
Ameerika Ühendriikide vastasseisu Ukraina rahu küsimustes Euroopa suurriikide ja Ukraina tänase valitsusega selgitab asjaolu, et viimaste marionettidest juhid on sätitud ametisse korporatistliku süvariigi niiditõmbajate poolt.
Slovakkia peaminister Robert Fico arvab ühismedias levivas pöördumises, et Donald Trumpi ja Vladimir Putini sõlmitav rahuleping on Ukraina jaoks küll kole, kuid rahu järel üritavad kõik taas Venemaaga äri ajada.
Ungari välisminister Péter Szijjártó osutab ühismeedias, et hoolimata süvariigi ja selle eurokraatide “õiglase rahu” luuludest, teeb Ukraina sõjale lõpu siiski ainult USA ja Venemaa kokkulepe.
HotAiri toimetaja David Strom kirjutab sotsioloogias kehtivast raudsest üldistusest: kõrge usaldusega ühiskonnad on edukad ja kooslused, kus inimesed üksteist ei austa, seda pole.
Euroopa Liidule pole tänases maailmas enam kohta ja kui see ei pöördu tagasi ühisturu juurte juurde, siis nii selle institutsioonide kui liiduvabariikide alandamine võtab järjest suuremad mõõtmed, kirjutab Brussels Signali toimetaja Karl Pfefferkorn.
