Kaitsevägi hoiatas 31. märtsi neljandal tunnil Eesti inimesi Ukraina droonide eest. Tegemist oli rohkem inimeste hirmutamise kui nende turvalisusest hoolimisega.
Kaitsevägi saatis 31. märtsil kell 04:45 Eesti inimeste telefonidele lühisõnumi laadis:
"Kaitsevägi: 31.03 Vöimalik uus öhuoht Rapla-, Pärnu- ja Harjumaal. Drooni nähes varjuge. Olge valvsad. Lisainfo kriis.ee ja 1247"
Häire lõpust teavitav lühisõnum jõudis Rapla-, Pärnu- ja Harjumaa inimesteni kell 06:08.
Esimene ja kõige tähtsam küsimus, millele niisuguse sõnumi peale täie mõistuse juures olevad inimesed üritavad vastata, kõlab: "Mida nüüd tegema peaks?"
Droonihoiatuse tagant paistab välja vastikult tuttav muster.
Funktsionaalse lugemisoskusega inimesed ilmselt järeldavad, et peaks minema vähemalt akna juurde ja veel parem õue. Mida peab tegema põhjusel, et näha mehitamata lennumasinat. Seda peaksid tegema soovitavalt kõik jalul püsivad inimesed. Kella viie ajal öösel. Kui keegi päriselt näeb pimedas mingi kummalise asjaolude kokkulangemise tõttu drooni, siis peale seda tuleks mingil kombel varju otsida.
Riigikantselei kriis.ee leheküljelt on muuhulgas võimalik lugeda:
Kui said ohuteavituse õhuohu kohta koos juhisega drooni nähes varjuda, siis:
- Kui näed või kuuled kahtlast drooni, varju! Liigu kõige madalamale korrusele, tugevate seintega ruumi ja eemale akendest (näiteks keldrisse või trepikotta). Kasuta niinimetatud "kahe seina reeglit" ehk proovi leida koht, kus sinu ja välisõhu vahel on vähemalt kaks seina.
- Kui ei ole võimalik kuhugi siseneda, leia koht, kus sind ümbritsevad vähemalt ühelt küljelt seinad või muu takistus, kasvõi kraav või lohk. Halvimal juhul heida pikali ja kaitse pead kätega. Plahvatusohu korral kata kõrvad kätega ja ava suu. See kaitseb sind lööklaine eest.
- Kui sa drooni ei näe ega kuule, püsi väljas liikudes valvas ja ole valmis ohu märkamisel varjuma.
Peaminister Kristen Michal kommenteeris Ukraina droonide ülelendu:
"Täna öösel sooritas Ukraina järjekordse ulatusliku droonirünnaku Venemaa vastu. Sellega seoses sattusid droonid Venemaalt taas ka Eesti õhuruumi, kuid praeguseks on kõrgendatud droonioht lõppenud ning saame tavapärase elu juurde naasta. Aitäh Kaitseväele, PPAle, meie liitlastele ning kõigile teistele, kes öösel olukorda nii maalt kui õhust jälgisid ning olid valmis vajadusel tegutsema.
Kuniks Venemaa jätkab agressioonisõda Ukraina vastu ning Ukraina peab end kaitsma, peame arvestama, et sarnaseid drooniintsidente võib ette tulla ka edaspidi. Oleme juba teinud palju ja teeme veel oma õhukaitse tugevdamiseks – lähimate aastate jooksul arendame Eesti õhukaitse mitmekihiliseks, investeerime droonitõrjesse üle 200 miljoni euro, loome kaitseväkke õhukaitsebrigaadi ja kehtestame püsiva lahinguvalve. Peame rohkem tegema ka taristu kaitseks, sest kõiki ohte ei ole paraku võimalik ära hoida. Mida igaüks saab enda ja oma lähedaste turvalisuse jaoks ära teha, on jälgida ohuteavitusi ning vajadusel varjuda.
Oluline on teada, et Eestisse sattunud droonid ei ole olnud suunatud meie objektide ründamiseks, vaid on sattunud siia Venemaa agressiooni kõrvalmõjuna. Ukraina ei ole kunagi sihilikult suunanud droone Balti riikide suunas, vaid peab oma vabaduse eest võitlust agressori vastu."
Suhteliselt võimatu on mõista ning tekitab põnevaid mõtteid peaministri "aitäh kaitseväele, PPAle, Eesti liitlastele ning kõigile teistele, kes öösel olukorda nii maalt kui õhust jälgisid ning olid valmis vajadusel tegutsema". Kes ja mida jälgis? Mida täpsemalt oldi vajadusel valmis tegema?
Kõigele lisaks lubab peaminister huvitavaid aegu edaspidisekski, sest Ukraina peab ennast kaitsma ja Ukraina droonid lendavad üle Eesti Venemaa pärast.
Ukraina droonid ei satu Eestisse kogemata
Pisut Ukraina sõja arengutega kursis olles ja üritades teemast "lahinguvälja reaalsuse" kohaselt aru saada, võib suhteliselt hõlpsalt välja mõelda järgmise teemaarenduse: Venemaa relvajõud on tõenäoliselt droonisõjapidamise osavuses Ukrainast mingil määral maas, kuid nendegi oskused, sealhulgas Ukraina droonide jahtimise, paranevad iga päevaga.
Kõige otstarbekam ja mõistuspärasem oleks riigikantseleil ning kaitseväel olnud ohuteavitused saatmata jätta.
Leningradi oblastis paiknevad mõned Venemaa olulisemad kauba- ja naftasadamad, mis teeb neist Ukraina jaoks ligitõmbavad sihtmärgid. Kui üle Venemaa lendamine tähendab igal hetkel, et droon võidakse enne sihtmärgini jõudmist alla tulistada, siis Balti riikide ja Soome õhuruum kujutab ohutut lennukoridori sisuliselt Venemaa sadamate ja teiste strateegiliste objektide külje alla. Mida pole veel tehtud, kuid Ukraina meeleheitlikku olukorda arvestades ei saa välistada, siis lähimad Venemaa Koola poolsaare tuumaallveelaevade baasid asuvad Norra ja Soome piirist 60–140 kilomeetri kaugusel. Ukraina pikamaadroonide kiirus on kuni 300 kilomeetrit tunnis.
Mille juures pole päris küsimus enam see, millist ohtu võivad Ukraina droonid kujutada Eesti elanikele, vaid mida Venemaa asjast arvab. Üks-kaks korda võib droonide lennutrajektooride kõrvalekaldeid pidada eksituseks, aga kui Eestist hakkavad Ukraina droonipommid Venemaa suunas üle lendama kümnete kaupa, siis pole see enam juhus, vaid teadlik ning sihipärane "eskalatsioon". Seda eelkõige Eesti poolt.
Kui reaalne oleks juhul, kui Venemaa päriselt pahaseks saab, Ameerika Ühendriikide sõjaline abi ja milline on NATO Euroopa partnerite paugutamise võimekus ning tahtmine Eestit aidata, võib iga inimene ise edasi mõelda. Millega tuleb Michali sõnul Eesti inimestel leppida.
Ohuteavituste juurde tagasi tulles, siis nende otstarbekust hinnates oleks kõige otstarbekam ja mõistuspärasem olnud riigikantseleil need saatmata jätta. Inimeste ehku peale ehmatamisest elik närvi ajamisest pole mingisugust praktilist tolku. Kui eeldada Eesti ametnikkonna poolt päriselt muretsemist, et Ukraina droonid võiks kuskil Eestis pauku teha.
Nomenklatuur inimese kombel rääkida ei oska. Vaja on massiformatsiooni psühhoosi
Kuid hoopis teistsugune muster, mis droonihoiatuse tagant välja paistab, on samas vastikult tuttav.
2020. aastal tehti gripiga võrreldavast, Ameerika Ühendriikide süvariigi tellimusel Hiina Rahvavabariigi sõjalaboris valmis nikerdatud pooletoobisest biorelvast, mis kujutas tõsist ohtu ainult vanuritele ja krooniliste terviseprobleemidega ühiskonnagruppidele, süvariigi "universumi kuningate" ning Hiina kommunistide kokkuleppel ülemaailmne pandeemia. Millele aitas kaasa inimeste laushirmutamine korporatistliku meedia vahendusel võimude poolt. Millega tekitati ühiskonna sulgemise ja arulageda propagandaga inimeste vaimsele ning füüsilisele tervisele ja riikide majandusele korvamatut kahju. Enamus või piisavalt palju inimesi langesid osutatud teabesõja ohvriks, mida korraldati "teaduse" varjus. Ajupesu ja hirmutamise toel mängiti lääne nõndanimetatud "demokraatlikes ühiskondades" läbi 1984-liku riigi lahendused. Agaramad korporatismi kõnetorud hakkasid rääkima "erakordsest võimalusest" panna toime suur lähtestamine.
2022. aasta 24. veebruaril tungis Venemaa ilma igasuguse põhjuseta kallale Ukrainale. Kui lääs Ukrainat sõjas ei aita, siis peale Ukrainat vallutab Venemaa Euroopa. Tõenäoliselt maailma sinna otsa. Kui Covidi ajal avaldasid inimeste hirmutamise järjejutte statistikud, teadlased, arstid, ametnikud, nügijad, mõttekodalased ja poliitikud, siis alates Ukraina sõja esimestest päevadest võtsid nende koha üle strateegilise kommunikatsiooni spetsialistid. Ukraina sõda algas küll pigem 2013. aastal, aga see pole käesoleva jutu teema.
Nii Covidi plandeemia aegne inimeste ajupesu, Ukraina sõjapropaganda kui kliimakatastroofiga hirmutamine teenivad massiformatsiooni psühhoosi esilemanamise eesmärki.
Koos Covidi ja Ukraina sõjaga kuulub samasse kategooriasse inimeste heaolu põrmustav kliimakommunism, millega on kollektiivse lääne sisu seest välja söödud aastakümneid. Ukraina ründamisega võrreldav, võib-olla isegi tõhusam kurjus on sealjuures Gazpromi ja teiste Venemaa ning Hiina Rahvavabariigi institutsioonide Euroopa Liidu rohelise liikumise ja roheliste parteide toetamine. Mille eesmärgiks on, et liiduvabariigid asendaksid toikmiva elektritootmise juhuelektriga ja kuulutaksid sõja fossiilkütustele, sest energiaküllus võrdub inimeste jõukuse ning heaoluga ja vastupidi. Milline kampaania on kui Eestis ja Euroopas ringi vaadata, kõige lääneliku ning inimliku vaenlastel suurepäraselt õnnestunud.
Nii Covidi plandeemia aegne inimeste ajupesu, Ukraina sõjapropaganda kui kliimakatastroofiga hirmutamine teenivad kõik massilise – kollektiivse hinge – psühhoosi esilemanamise eesmärki, mida erialakeeles nimetatakse massiformatsiooni psühhoosiks.
Süvariigi poolt eesmärgipäraselt esile manatud massiformatsiooni psühhoosi võib lisaks tänada majandust ja kõike inimlikku hävitava DIE (mitmekesisus, kaasamine ja õiglus, mille kaasnäht on sooideoloogia) usuhulluse eest.
Ühiskondliku psühhoosiga käib reeglina kaasas "valede arvamuste" räige tsensuur. Rohepöörde kõrvale ei tohi mainida tõika, et CO2 on elugaas ja fossiilkütuste tarbimise asemele vajaliku võimekusega energia ammutamise tehnoloogilist lahendust seni olemas ei ole. Covidi ajal ei tohtinud meenutada meditsiinieetikat ja sajandite jooksul ennast tõestanud ravipraktikaid. Ukraina sõja ajal sunnitakse inimesi unustama sõjakunsti alustõdesid, nagu näiteks "tunne iseennast ja oma vaenlast", ning üritatakse luua muljet, et Euroopa riikide suunatud paleepööre Venemaal on nähtavas tulevikus kuidagi võimalik ja enne seda ükski "viisakas" inimene Venemaaga tegemist ei tee.
Mõistusevastane rohepööre, Covid ja Ukraina sõda näitavad, et korporatistlik süvariik ning selle tahet ellu viiv ühispartei vigadest õppima võimeline ei ole. Alati on lahenduseks veel rohkem samade asjade tegemine, mis esiti "kõik" nässu keerasid. Kuivõrd süvariigi nomenklatuur muutub üha kakistokraatlikumaks – näiteks Kaja Kallas ei saanud kõrgeks esindajaks, kuna ta on särav, tark ja geopoliitika valdkonnas võimekas isik –, muutuvad sellega koos paratamatult üha hapramaks korporatismi võimupositsioonid. Ergo milleks on vaja järjest jõhkramat massiformatsiooni psühhoosi ja totalitaristlikumaid riikide käitamise lahendusi. Totalitarism ja massiformatsiooni psühhoos mõjuvad eriti hästi inimestele, kes on hirmul, ebakindlad, kaotanud lootuse ja majanduslkult näruses olukorras.
Ehk tõenäoliselt Venemaa sanktsioonid, Covidi meetmed ja energiaüleminek toovad kaasa täpselt need tagajärjed, nagu ette nähtud. Mida võimendab hetkel Iraani sõda.