KOLUMN ⟩ Malle Pärn: valelike poliitikute naeratuste nädalad on selleks korraks lõppenud
Isamaa tunnistas oma valikuga, et neid ei ole reffidest eraldi üldse asja.
Isamaa tunnistas oma valikuga, et neid ei ole reffidest eraldi üldse asja.
Looja andis eesti rahvale võimaluse ehitada oma Noa laev – Vaba Riik, mis võiks ühe väikese ja paljukannatanud rahva kanda üle maailmas vohava ebaõigluse.
Paljutki on meie ajas sassis ja kaotanud oma algse mõtte ja sisu.
Muu siin enam ei aita kui elav eeskuju kunagistest aegadest, kus selline linnaametnik nagu timukas distsiplineeris omaaegseid linnaametnikke ainuüksi oma kohaleilmumisega paremini kui kõik epistlid ja manitsused, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Meid ei juhi enam mõtlevad inimesed, vaid ahnusest hulluks läinud rumalad ja isekad põhikooli kolmemehed, kes lähtuvad neisse sisestatud Brüsseli koerakiibist, mis neile igal hetkel ütleb, mida teha ja mida rääkida, kirjutab Malle Pärn.
Praegune kohalike valimiste eelne võitlus siin Eestis vaid osa suuremast poliitilisest vastasseisus „arenenud maailmas".
Jüri Arrak ütles kord huvitava tõe, millele sellegi loo autor alla kirjutab: „Varemalt elas Kunst ülalinnas ja palagan agulite tagahoovides.
Kas tõesti püherdab eesti rahva „vaimueliit" rõvetsedes ja roppusi röökides ajaloo näitelavalt pimedusse ja unustusse või oleme rahvana suutelised selja sirgu ajama ja destruktiivsed jälkused endi keskelt kõrvaldama, küsib kolumnist Veiko Vihuri, kommenteerides skandaalset etteastet eestlaste ühes rahvuspühamus – Eesti Rahva Muuseumis.
Ei tohi valida punaseid, kollaseid, pruune või lillasid, vaid tuleb valida neid kandidaate, kes on sini-must-valget värvi, kirjutab Jüri Kotšinev.
Peamine mida saab ette võtta, on boikoteerida e-hääletust. Meiega mängitakse ebaausalt. Ilma reegliteta. Valetades. E-häälte „kokku lugemisel" ei ole isegi taevas piiriks. See ei tohi olla aga põhjuseks loobuda nõudmast õiglust, kirjutab Roland Tõnisson.