KOLUMN ⟩ Jüri Kotšinev: valitsus kriuksub ja krigiseb, loksub ja logiseb
Kriuksub ja krigiseb.
Kriuksub ja krigiseb.
Kui naiivne peab olema inimene, kes usub, et mingid ülirikkurid ja üsna halastamatud poliitikud nii kangesti muretsevad tema isikliku õnne pärast, et nad on valmis selle pärast sajanditevanuse kultuurikihi ümber kündma, küsib Malle Pärn.
Me kõik oleme löödud välja oma loomulikust keskkonnast ja olekust ja oleme muutunud väliseestlasteks, kodueestlased meil olla ei lasta.
Kui me külvame oma põllule heade seemnete hulka karuputke, siis ei saa me sellelt põllult enam head saaki, sest tugev võõrliik lämmatab ära meie head seemned, ja lõpuks võtab ta põllu üle, nii et seal ei kasvagi enam muud kui vaid see karuputk.
Lord Byron ja Kaja Kallas on kaks substantsi, mis mitte kuidagi ega kunagi kokku ei puutu.
On viimane aeg viia inimesteni teadmine ja karjuv vajadus asuda vastu „raffa" ja „raffa juhtide" plaanile hävitada Eesti nagu eestlaste riik.
Konservatiivne avalikkus ootab erakonna Isamaa liidritelt selget seisukohavõttu – kas nõutakse koos teiste konservatiividega „homoabielu" võimaldava seaduse tühistamist või lepitakse abieluinstitutsiooni ümbermääratlemisega revolutsiooniliste jõudude poolt, eelistades käimasolevas kultuurisõjas aidata vaenlast, leiab kolumnist Veiko Vihuri.
Seadus peab olema konkreetne, ei saa teha seadust, mille alusel võib iga kohtunik või ametnik teha oma maailmavaatest või isiklikest eelistustest lähtuva otsuse, kirjutab Malle Pärn.
Eestis on võimul olles võimalik häbematult ajada poliitikat, mida pole valijatele lubatud ja mida ei toeta kaks kolmandikku inimestest, ent ühiskond ei suuda selle vastu mitte midagi ette võtta.
Süvariik on paratamatus.