KOLUMN ⟩ Malle Pärn: kahekümne esimese sajandi suurim utoopia
Mis on tänapäeval suurim utoopia, mis näib olevat meie praegustes oludes täiesti saavutamatu, küsib Malle Pärn.
Mis on tänapäeval suurim utoopia, mis näib olevat meie praegustes oludes täiesti saavutamatu, küsib Malle Pärn.
Tänapäeva Viktor Kingissepad ei reduta konspiratiivkorteri põranda all, vaid istuvad valitsuses ja viivad oma revolutsiooni ellu võimupositsioonilt.
Kahetsuseta, meeleparanduseta, iseendale ausalt näkku vaatamata ja soovita üksteist mõista on nii eestlased, kui venekeelsed sarnased kahele kukele, kes tribüünidel soojadel kohtadel istuvate pealtvaatajate lõbuks on kokku lastud ja kes lõpuks mõlemad lõpetavad supipotis, ehk ühes pisikeses osakonnas globaalses rahvaste sulatusahjus, kirjutab vaimulik ja teoloog Roland Tõnisson.
Hea on olla vaba mees kasvõi sellepärast, et saan kirjutada sõltumatu meediakanali vahendusel taolisi lugusid, nagu see siin, tõdeb sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Riik, mille iseseisvuse taastamist me tähistame, kujutab endast üha tuimemaks tuunitud räkitit, mis pressib kodanikelt välja võimalikult palju ressurssi, andes vastu üha vähem ja vähem.
Olen päris kindel, et see Tartu kuuetriibunädal suurendab olulisel määral paljude inimeste vastumeelsust LGBT propaganda ja ajupesu vastu, leiab Malle Pärn.
Ega ainult hüpikpoliitikud südant läikima ei aja.
Pariisis juhtunu on vaid üks paljudest eksamitest, milles testitakse inimeste käitumist.
Kui etenduse vaimne dramaturg ja lavastaja on hingevaenlasest valetaja ja vale isa, siis võib kindel olla, et vaataja jääb alati lolliks.
Riiki ja rahvast peaksid valitsema inimesed, kellel lisaks isekale argi-arukusele oleks veel ka südametunnistus ja rahvuslik missioonitunne, oleksid valmis vastutama oma tegude ja sõnade eest ning kes saaksid aru, et nende tegevusest oleneb kogu rahva heaolu ja käekäik, kirjutab Malle Pärn.