VÄLGATUSED ⟩ Marju Toom räägib oma pere küüditamise loo
Juuniküüditamise 80.
Juuniküüditamise 80.
Ühes muinasjutus tuleb hunt ukse taha ja mangub sisselaskmist, sest tal olevat väljas külm.
Meie seadustes ei ole mitte kusagil öeldud, et inimene ei saa täiskohaga tööd, ei või käia valimas, külastada teatrit, saada arstiabi ja toetusi, kui ta intiimelu on teistmoodi, kui ülejäänutel.
Kui väidetavalt hiiglaslikule probleemile leidub lihtne, odav ja tõhus lahendus või vähemalt ulatuslik leevendus, mida lihtsalt ei kasutata, siis toimitakse irratsionaalselt, vastutustundetult või kantuna avalikkuse eest varjatud huvidest.
Üha nõudlikumal toonil peale surutavate ametlike muinasjuttude keskel elades lasub kodanikel endil kasvav vastutus oma vaimuilma ja hingeelu puhtuse ja mõistlikkuse ees.
"Palun vastutavaid ametkondi meie rahva tervise nimel viivitamatult süveneda ivermektiini ja teiste ravimitega tehtud uuringutesse, et uuendada soovituslikke ravijuhendeid. Teen ettepaneku luua sõltumatu ekspertkomisjon ivermektiini ja teiste ravimite kasutuselevõtu võimaluste analüüsimiseks Eestis," kutsub üles molekulaarbioloog Kaari Saarma Objektiivile kirjutatud artiklis.
Justiitsminister Maris Lauri näitas oma agressiivse nähvamisega riigikogu liikmetele täiesti avameelselt, kuidas kavatsetakse inimeste üle kohut mõista pärast koeranaelana küpseva „vihaseaduse“ vastuvõtmist: süüdlasi hakatakse määrama nagu Eesti presidenti – mingites hämarates parteikasemattides. Süütuse presumptsiooni asemel hakkab kehtima süüdioleku presumptsioon, kirjutab Ivan Makarov.
Võib tunduda uskumatu, aga selline oli kord Euroopa.
Peavoolumeedia vaikib rahvastikupoliitikast ja rahvastikukriisist, mis peaks ju olema ühiskonna mure rahvuse ellujäämisest.
Saatesarja "Välgatused" seekordses saates on külas riigikogu õiguskomisjoni liige Anti Poolamets Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE). Peamiseks vestlusteemaks on inimeste elude ja hea nime hävitamine olukorras, kus kohus on needsamad inimesed õigeks mõistnud. Samuti tuleb juttu riigikogus menetluses olevast seadusest, mis võimaldaks kasutusele võtta automaatse biomeetrilise isikutuvastuse andmebaasi (ABIS) ning Eesti ühiskonna liikumisest üldise ideoloogilise tsensuuri kehtestamise suunas. Vestlust juhib Indrek Petersoo.