Valitsuse strateegilise kommunikatsiooni kasvatamine kaheksa inimese ja rohkem kui kolme miljoni euro võrra järgmiseks neljaks aastaks ei lahenda süvariigi mahhinatsioonide tõttu kaotatud rahva usalduse defitsiiti.
Inimene on külvaja, ta lõikab seda, mida külvab.
Parasjagu aset leidev vastasseis rahvusriigi sümboolika teemal kõneleb sügavast maailmavaatelisest lõhest, mis meie ühiskonda läbistab ning mille osapooled ei tunne ennast enam sama riigi kodanikena ja sama rahva esindajatena.
Objektiivi saates "Fookuses" võtavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid taas kord sõna rahvussümboolika teemal, kommenteerides Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja Alo Rauna artiklit, milles räägitakse vajadusest muuta Eesti hümni, kuna eriti selle kolmas salm, mis algab sõnadega "Su üle Jumal valvaku", ei pidavat enam paljusid kõnetama.
Põhjendamatu on väita nii seda, et abielu mõistele mehe ja naise liiduna põhiseadusliku kaitse andmine pole teiste riikide põhiseadustes levinud, kui ka seda, et abielu mõistele pole põhiseaduslikku kaitset tarvis, sest abielu juba on määratletud mehe ja naise liiduna, kirjutab SAPTK juht Varro Vooglaid.
Jõuetu, emantsipeerunud, tönts, pehme kõnevulin, mitmekultuurilisus, mitmesoolisus, mitmepalgelisus, lipitsev toon – kõik see iseloomustab nii presidendi kui peaministri kantselei kõnesid, kirjutab Aldo Maksimov.
Hiina plaan minna naftatehingutes arveldamisel üle omaenda valuuta ehk jüaani kasutamisele tõotab anda tõsise hoobi USA rahandus- ja majanduspoliitilistele huvidele, mille keskmes on dollari ülemvõimu säilitamine globaalse reservvaluutana ja ka naftatehingute arveldusvaluutana.
Soome on lähtunud alati sellest, et eelkõige peab ta ise kõigi väljakutsetega hakkama saama.
Me elame nagu mingis apokalüptilises ulmefilmis, kus küll järjest hoogsam vastupanuliikumine pead tõstab, ent kahjuks ei ole piisavat koostööd, et planeet kurjade tulnukate käest päästa, nendib Malle Pärn.
Pedagoogikateadlane ja Helme valla aukodanik Peep Leppik arutleb mõtlemise kadumise üle Eesti elu näitel.
