On võimatu ennustada, milleni tänane olukord välja viib, ent universaalse tehnoimpeeriumi – omamoodi täiustatud Euroopa Liidu – unistus kukub mingil hetkel kokku ning senikaua on meie kohuseks propageerida midagi intelligentsemat ja inimeluga paremini kokku sobivat, kirjutab James Kalb.
Soome parlamendiliige, endine siseminister Päivi Räsänen ning tema abikaasa, teoloogiadoktor Niilo Räsänen on hiljuti üllitanud raamatu, mis kannab pealkirja "Abielu" ja milles selgitatakse kristlikku arusaama abielust.
Küsimus rahva juhiks pürgivate inimeste moraalsest palgest ei ole sugugi ebaoluline, vaid tegelikult keskse tähtsusega, leiab Varro Vooglaid oma repliigis, viidates Allar Jõksi poolt Mailis Repsi suunal tehtud piinlikule märkusele.
Püha Rita kiriku laialipeksmine tekitas Prantsusmaal ja mujal skandaali, mis pani taas mõtlema meie kultuuri kesksete väärtuste ja meie kontinendi tuleviku peale.
Lähis-Idast pärit assüürlasest kristlik haritlane Peter BetBasoo kirjutab, et araabia-islami tsivilisatsioon ei ole progressiivne, vaid regressiivne jõud, mis ei stimuleeri, vaid pärsib teiste rahvaste kultuurilisi saavutusi.
Objektiivi toimetus avaldab endalegi üllatuseks tunnustust ühele Ahto Lobjaka mõtteavaldusele, mis puudutab välispoliitikat ja julgeolekut ning mis erinevalt tema äärmusliberaalsetest vaimusünnitistest immigratsiooni ja terrorismi teemal näitab Venemaa ja NATO küsimuses üles ebatavaliselt selget mõistust.
Pärast Brexitit tuleks algatada uus arutelu Eesti ja Euroopa tulevikust ning Eesti poliitikud ja Euroopa bürokraadid peaksid vastama ausalt konkreetsele küsimusele – kui palju föderatsiooni sisaldab tuleviku Euroopa Ühendriik, mis meid objektiivselt ees ootab, kirjutab Olav Anton.
Mille vastu me inimesi ette valmistame, kujutades sõjapidamist nalja ja naeruga, küsib ettevõtja, sotsiaalteaduste magister ja Nõmme Raadio omanik Harry Raudvere ning pakub, et kui keegi tahab puhata militaarselt, siis ostku üheotsapilet Süüriasse, näiteks Alepposse, ja puhaku täiel rinnal.
Markus Järvi sõnul peaks ühiskond liikuma konservatiivsuselt radikaalsuse suunas, ehk oma juurte juurde, millega kaasneb taasavastamine, mõtestamine, läbielamine ja uueks loomine.
Kolumnist Roland Tõnisson tuletab uuseurooplaste peale nina kirtsutavatele eestlastele meelde, kui külalislahkelt võeti aastal 1944 Rootsimaal vastu meie rahvuskaaslastest põgenikke.
