Veiko Vihuri seekordses kolumnis tuleb juttu ühest olulisest erinevusest kristluse ja islami vahel, mida multikultuurilise ühiskonna pooldajad sageli ei teadvusta – islam on nimelt totaalne religioon, mis ei kavatse leppida õdusa nurgakesega liberaalses ühiskonnas.
Vabakutseline ajakirjanik Salman Rafi kirjutab väljaandes Asia Times, et Islamiriik (ISIS) pole vaatamata aasta kestnud sõjalistele löökidele majanduslikus mõttes oluliselt kannatada saanud.
Roland Tõnisson kirjutab oma arvamusloos, et vasakliberaalide ideoloogilised unelmad on järjest karjuvamalt reaalsusega vastuolus ning et seda ei muuda ka asjaolu, et veriste faktide taustal püütakse oma varasemaid seisukohti ruttu pehmendada või maskeerida.
Leningradis sündinud ja New Yorgis elav režissöör ja lavastaja Viktor Topaller meenutab äsjaste terroriaktide valguses Charlie Hebdo ajakirjanike mõrvamist käesoleva aasta algul ja kirjutab, et sotsialistid kurameerivad jultunuks läinud islamistidega, sest viimased on nende valijad.
Nädalakommentaaris heidan põgusa pilgu Eesti rahvusliku sõltumatuse teemale, millest kirjutasid ka Veiko Vihuri ja Varro Vooglaid.
Aldo Kals nendib 1941.
Eero Laidre kirjutab kooseluseaduse entusiastidele suunatud avalikus kirjas, et käputäie homoseksuaalide mugavusprobleemide pärast ei peaks üldsus loobuma looduse seaduste järgimisest, muutma põhiseadust, hülgama esivanemate traditsiooni ja tarkuse, võtma üle homokeskse ideoloogia ja liikuma enesehävitusliku hedonismi ning hüperindividualismi suunas.
Eesti poliitiline eliit ega ka meedia ei suuda säilitada välispoliitilistes küsimustes väärikat sirgeselgsust, vaid tegutseb kantuna veendumusest, et Eestil ei ole muud võimalust kui loobuda turvalisuse nimel suurest osast oma vaimsest vabadusest ja riiklikust iseseisvusest, kirjutab Varro Vooglaid oma arvamusloos.
