Kolumn: 1944 – Eesti paadipõgenike tõeline lugu
Kolumnist Roland Tõnisson tuletab uuseurooplaste peale nina kirtsutavatele eestlastele meelde, kui külalislahkelt võeti aastal 1944 Rootsimaal vastu meie rahvuskaaslastest põgenikke.
Kolumnist Roland Tõnisson tuletab uuseurooplaste peale nina kirtsutavatele eestlastele meelde, kui külalislahkelt võeti aastal 1944 Rootsimaal vastu meie rahvuskaaslastest põgenikke.
Kolumnist Malle Pärn kutsub kõiki tervemõistuslikke kodanikke üles rääkima ilusat ja kultuurset eesti keelt, lõpetama mõttetu sõimamise ja asendama selle valusa, ent viisakas kirjakeeles väljendatud mõistusliku kriitikaga.
Püha Rita kirikus toimunu on häiriv ja ehmatav.
Ajalooõpetaja Jüri Käosaare sõnul tõstavad Euroopas praegu pead paremäärmuslikud jõud, mistõttu peavad Eesti kooliõpetajad lähemalt tundma õppima holokaustiga seotud asjaolusid.
Põlissoomlaste noorteühenduse esimene aseesimees Aleksi Hernesniemi mõtiskleb otsedemokraatia vajalikkust kahtluse alla seadvate väidete üle.
Sorbonne'i ülikooli emeriitprofessor Rémi Brague ütleb alljärgnevas intervjuus praeguse sõja kohta islamistlike rühmitustega, et kristlikust vaatepunktist tuleb vaenlasega võidelda, kuna see on möödapääsmatu, ja teha seda vapralt, aga ilma vihata.
vaatan saksa rongi tsuh tsuhh tsuhh kirvemees on aga kolli pole vaatan saksa kaubamajja püssimees on aga kolli pole vaatan saksa kebabiputka nurga taga raseda naise tükeldatud laipa matcheetemees on aga kolli pole vaatan saksa restorani ukse vahelt sisse pommimees on aga kolli pole isegi saksa politsei käis moshees kolli otsimas relvi leidis aga kolli.
Pessimistliku arvamuse kohaselt on õhtumaade loojang kätte jõudnud ning Lääne tsivilisatsioon on pöördumatult hääbumas.
Inimese pahesid taltsutab ainult religioon, usk kõrgemasse jumalusse, enda allutamine tema universaalsetele käskudele, soov elada temale meelepärast elu.
Eurooplased on viidud selleni, et nad lasevad end peksta, lootes, et kui peksja väsib, läheb ehk elu veidi kergemaks.