Rääkides sellest, millist Eestit me tahame, on väga oluline teha vahet õigusriigi ja õiglusriigi põhimõtetel ning seada neist esmaseks ideaaliks just õiglusriiklus, mis seob kehtiva õiguse kõrgemate moraalsete põhimõtetega, selgitab oma kommentaaris Varro Vooglaid.
Enam kui sajakolmekümne aastane pank, mida kunagi töö ja usinusega rajati, on hävitatud.
Haritud olek on Eesti riigi kujunemise, püsimise ja arengu asendamatu eeldus, leiab emeriitprofessor Ülo Vooglaid, vastates küsimusele, millist Eestit ta tahaks.
[podcast_episode episode="47269" content="player,content"]
Pole õige, et USA presidendivalimistel tuleb teha valik kahe halva vahel.
Vene kirjanik ja teisitimõtleja Vladimir Bukovski, kes elab nüüd Suurbritannias, külastas Bulgaaria kirjastajate kutsel nende maad.
Kõige suurem murekoht või probleem on üleüldine globaliseerumine ja vaimne ühtlustumine.
Eesti, mida mina tahaksin, peaks olema tõeliselt iseseisev riik, kus saame ise otsustada selle üle, kuidas oma elu korraldada, tehes seda kooskõlas igavikuliste väärtustega, mis tagavad meie rahvuse ja kultuuri püsimise läbi aegade, ütleb vaimulik, ohvitser ja ajaloofilosoof Einar Laigna.
Õigus elule, kõigi poolt tunnistatud ja kiidetud, ei näi meie tsiviliseeritud maailmas enam eriliseks jututeemaks olevat.
Süüria presidendi Bashshār al-Asadi sõnul on hoolimata kõlavatest avaldustest ja suurest kärast terrorismivastase võitluse teemal USA ja tema liitlaste tegevus andnud väga kesiseid tulemusi ning tegelikult on Islamiriik ehk ISIS tugevnenud.
