Karol Kallas: Eesti valitsus tallab "1984" rada
George Orwelli “1984” peaks olema ulmekirjandus, mitte õpik. Paraku sellisena nii Euroopa Liit kui selle sabas laperdav Eesti ühispartei osutatud raamatut käsitlevad.
George Orwelli “1984” peaks olema ulmekirjandus, mitte õpik. Paraku sellisena nii Euroopa Liit kui selle sabas laperdav Eesti ühispartei osutatud raamatut käsitlevad.
Sõjaajaloolane Jüri Kotšinev teeb ülevaate Gruusia tänasest sisepoliitilisest olukorrast.
Nägude kontroll „15-minuti linnas“ on eesti rahva jaoks ettevalmistatav globaalkolhoos. Eesti ametnikud on kujunenud ühiskonna tegelikeks isandateks, kes ei täida Eesti põhiseadusest lähtuvaid tööülesandeid, vaid tegutsevad hoopis teiste gruppide huvides. Isegi poliitikud ei tea, mis „meie“ ministeeriumides tegelikult toimub, kirjutab Roland Tõnisson.
Federalisti ajakirjanik Beth Brelje leiab, et Ameerika Ühendriikide aktivist-kohtunikud kujutavad ohtu nii õigusriigile kui peavad vasakäärmuslikku ideoloogilist sõda demokraatiaga.
Liberaalsed progressiuuendused vaid alandavad inimest, nende eesmärk on meie inimlikkus ja väärikus ära hävitada, et me oleksime mõistuseta ja kultuurita etturid totras liberaalvägivalla süsteemis, kirjutab Malle Pärn.
Koroonaviiruse lekkimist laborist peeti pikalt poliitikute, paljude teadlaste ja meedia poolt vandenõuteooriaks.
Libertaarist majandusteadlase Murray N. Rothbardi sõnul on sõdimine riikide jaoks loomulik kalduvus, mida aeg-ajalt üritatakse rahvusvaheliste kokkulepetega ära hoida.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme kommenteerib ühismeedias Saksamaa päevalehes FAZ ilmunud Kaja Kallast kritiseerivat artiklit ja tõdeb, et reformierakondlane on Eestile häbiks.
Nõrkade, selgrootute, pugejalike ja selle võrra ülbemate poliitikute ajal peab iga kodanik olema iseenda päästja. „Riik“ on korduvalt näidanud, mida arvab ta oma kodanikest, keda ta kägistab maksudega ja kelle järelkasvu peale mõeldes kutsub ta riiki võõraid, kirjutab Roland Tõnisson.
Ohtralt juteldakse kunstmõistuse ohust. Tänu progressistlikule haridus- ja kaasnevatele poliitikatele on suurema osa lääneriikide kirjaoskus kiirenevas tempos taandarenemas.