Martin Helme: Eesti välis- ja julgeolekupoliitika on krahhiga läbi kukkunud
Me vajame täielikku paradigma muutust oma välis- ja julgeolekupoliitikas.
Me vajame täielikku paradigma muutust oma välis- ja julgeolekupoliitikas.
Lääne-Euroopa on juba kadunud, kuigi loodetavasti mitte veel täiesti pöördumatult. Kesk-Euroopa ühinemise korral saaks veel taastada Euroopas normaalsuse ning sel moel antava hea eeskujuga päästa ehk kogu Euroopa, kirjutab Ungari poliitikavaatleja Lajos Orosz Objektiivile.
Euroopas peavad sõda kaks üdini korrumpeerunud riiki. Sajad tuhanded elud lõpevad selleks, et keegi kusagil rikastuks. Mõlema rahva tulevik on kaalukausil, sest surevad kümned ja sajad tuhanded noored inimesed, kes võiksid nautida elu ja tunda rõõmu oma lastest, kes jäävad nüüd sündimata. Mida kiiremini see hullus lõpeb, seda parem, kirjutab Roland Tõnisson.
Eesti inimesed, kaasa arvatud poliitikud, kes praegu USA presidenti halvustavad, peavad endale aru andma, et nad kritiseerivad meest, kellest oleneb Eesti riigi kaitsmine kallaletungi korral.
Veebruaris meenutatati Saksamaal Dresdeni pommitamise ohvreid.
Võim peab demokraatias garanteeritult vahetuma ka siis või iseäranis siis, kui rahvas seda tahab, aga võimulolija seda üldse ei taha – ja põhiseadus ei näe ette, et selle võiks panna sõltuma delegeeritud usaldusest mõne valimis- või turvateenistuse vastu, sest valimiste otsesus on ise demokraatia turvagarantii, kirjutab MTÜ Ausad Valimised esimees Märt Põder.
Grusiinid on uhke rahvas, kes ei karda kanade kaagutamist ega rasvunud sootute euroametnike räuskamist.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõil on, vähemalt mingil määral, võimalik päästa nii oma nahk ja maine kui riik õudusest, mida kujutab endast Ukraina sõda: ta peaks kõik ausalt ära rääkima.
Kas Reformierakonna juhitud valitsus kavandab koos oravate kasuliku idioodi Lauri Läänemetsaga vene õigeusklike kiriku ja kloostri vastu minnes uut pronksiööde taolist vastasseisu, et oma viletsat reitingut tõsta ja valimisteks toonust parandada, küsib kolumnist Veiko Vihuri.
Isegi kui terve Eesti pandaks tuulikuid täis ehk neli korda rohkem praegusest kogusest, istuksime me ikka aastas 9 ja pool kuud pimedas ning oleksime Saksamaa ja Suurbritanniaga sarnases olukorras. Lisaks hävitab kallis elekter meie majanduse, kirjutab energeetikaekspert Margus Sild Objektiivile.