Euroopa majandusmootoriks olev Saksamaa on viimaste aastate jooksul sisenenud lähiajaloo suurimasse majanduskriisi.
Leibnizi Majandusuuringute Instituudi (IWH) andmetel esitasid ainuüksi oktoobris 1530 ettevõtet ning füüsilisest isikust ettevõtjat pankrotiavalduse, mis on 17% kõrgem näitaja kui käesoleva aasta septembris.
Muuhulgas on tegemist viimase 20 aasta kõige kõrgema näitajaga, mis puudutab Liiduvabariigis oktoobrikuus esitatud pankrotitaotluste koguarvu.
Saksamaad tabanud majanduskriisi ulatusest räägib kõige kõnekamalt asjaolu, et hetkel pankrotistub kaks kolmandikku ettevõtteid rohkem kui enne 2020 aasta koroonasulgusid. Kriis on räsimas kõige enam ehitusfirmasid ning kaubandusettevõtteid.
Saksamaa mitmendat aastat järjest känguva majanduse vähikäigu aluspõhjusi on mitmeid, alates energiahindade plahvatuslikust kasvust, eksportturgude kadumisest ja kokkukuivamisest, kvalifitseeritud tööjõu puudusest ning üha paisuvast bürokraatiast.
Riigi suurim autotootja Volkswagen andis hiljuti teada, et kavatseb sulgeda kolm tehast ning vähendada tööjõudu 30 000 inimese võrra. Volkswagen liitub sedasi mitmete teiste suurte tööstusettevõtetega, mis on alustanud masskoondamiste protsessi, mida on juba asutud nimetama Saksamaa deindustrialiseerimiseks.
Kütust lisab tulle vastasseis ametiühingutega, mis ei ole nõus oma liikmete massilise koondamisega.
Saksamaad valitsev vasakliberaalne valitsus on tänaseks aga nii avalikkuse kui ka äriringkondade poolt hinnatud täielikuks katastroofiks riigi majanduse jaoks.
Toimetas Adrian Bachmann