Objektiiv esitas 2022. aasta augusti alguses sotsiaalministeeriumile rea küsimusi inimeste soo muutmise võimalikkuse kohta, millele vastas tervisesüsteemide arendamise osakonna tervishoiuvõrgu osakonna juht Heli Paluste.

Sotsiaalministeeriumi juhib sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööminister Peep Peterson. Sotsiaalkaitseminister on reformierakondlane Signe Riisalo.

Paluste sõnul kui inimene "tunneb", seda tema vanust täpsustamata, et ta "on sündinud valesse kehasse", siis võib üks sotsiaalministeeriumi ministritest oma käskkirjaga lubada tal "sugu vahetada" kas siis hormoonravi elik kirurgilise sekkumise kaudu.

Soomuutmist puudutavad küsimused olid järgmised:

Küsimused teile kui Eesti rahvatervise ja sellega seonduva teaduse haldamise ministeeriumile:

1. Mis on tervis?
2. Kas inimese sugu on võimalik muuta? (Võib vastata lühidalt "ei/jah".)
3. Mis määratleb ära inimese bioloogilise soo? 
4. Kes on naine? 
5. Kes on mees? 
6. Kas inimestel on ainult mees- ja naissugu, või on bioloogilisi sugusid rohkem?
7. Kas sugu muutnud inimene, juhul kui räägitakse transnaistest, elik transmeestest, on normaalne/tavaline naine/mees, või on ta eelkõige seksuaalvähemus? 
8. Juhul kui sugu muutnud inimene ei ole teie hinnangul normaalne naine või mees, siis kuidas antud inimest võiks täpsemalt määratelda?
9. Kas soomuutmiseks vajalik teadus ja tehnoloogia on tänaseks piisavad, et teha mehest naine ning naisest mees? 
10. Kui bioloogilise naisena sündinud inimene tahab saada meheks, kas selline soov liigitub vaimuhäirete kilda, või on tegemist valesse kehasse sündinud inimesega?
11. Kas alaealine, kellel pole olnud esimest menstruatsiooni/ejakulatsiooni, või hiljem sugulist vahekorda, on võimeline otsustama, et ta on sündinud valesse kehasse?
12. Kas vanematel on õigus lubada oma alaealisel lapsel sugu muuta?
13. Millises vanuses peaks olema soomuutmine lubatud?
14. Kas soomuutmise ja sellele järgneva ravi eest peaks tasuma sugu muutnud inimene või sotsiaalsüsteem?
15. Põhiseaduse 26. paragrahvi osas, kui teie organisatsioon arvab ennast vähegi selleks suuteline olema, palun defineerida, milline on "korras tervis", mille nimel on ametnikel õigus sekkuda inimeste eraellu?
16. Kas inimene, kes tõsimeeli väidab, et olemas on 150+ sugu, on täie mõistuse juures? 

Sotsiaalministeeriumi vastused

Objektiivi küsimustele vastas sotsiaalministeeeriumi tervisesüsteemide arendamise osakonna tervishoivõrgu osakonna juht Heli Paluste mille Objektiiv avaldab muutmata kujul:

Olete pöördunud Sotsiaalministeeriumi poole küsimustega tervise definitsiooni, soo ning soo muutmisega seonduva ja isikute õiguste teemal. Teie küsimus edastati vastamiseks tervisesüsteemi arendamise osakonnale.

Selgitame vastuseks järgmist.

Tervise definitsioonina on kasutusel Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 1948. aastast pärinev definitsioon, mille kohaselt tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.

Eesti kehtivates õigusaktidest on Teie küsimuste kontekstis oluline soo ja soo muutmisega seotud regulatsioonid kehtestatud perekonnaseisutoimingute seaduses (edaspidi PKSTS). PKSTS 3. peatükk sätestab lapse soo andmete registreerimise rahvastikuregistris sünni järgselt ning 3¹ peatükk soo andmete muutmisega seotud reeglid.

Nimetatud seaduse regulatsioonidega saate tutvuda Riigi Teataja perekonnaseisutoimingute seaduses. 

Põhjalikult on soo andmete muutmisega seonduva kohta leitav teave Sotsiaalministeeriumi kodulehel alljaotises soolise üleminekuga seotud tervishoiuteenused ja juriidiline soo tunnustamine.

Seni veel … käsitletakse transseksualismi [soomuutmise indu] psüühikahäirete peatükis koodi all F 64 "sooidentsuse häired".

Selgituseks terminite kohta tuleb rõhutada, et seni veel kasutuses olevas rahvusvahelises haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide, epidemioloogia, sümptomite ning kaebuste statistilise klassifikatsiooni kümnendas versioon (RHK-10) käsitletakse transseksualismi [soomuutmise indu] veel psüühikahäirete peatükis koodi all F 64 "sooidentsuse häired", F 64.0 Transseksualism. WHO poolt on kasutuseks tervishoiuvaldkonnale valminud juba mõni aasta tagasi klassifikatsioon RHK-11.  

Juba RHK-10 soovis vältida psüühikahäirete puhul mõisteid "haigus" või "tõbi" ning võttis kasutusele mõiste häire.

Uues ja peatselt ka Eestis kasutusele võetavas klassifikatsioonis RHK-11 on sama seisund klassifitseeritud seksuaaltervise peatükis 17 koodiga HA60 sooline ebakõla (gender incongruence). 

Antud seisundit on selgitatud kui märgatavat ja püsivat vastuolu indiviidi kogetud soo ja määratud soo vahel, mis viib sageli „ülemineku" soovini, et elada ja olla tunnustatud kogenud isikuna hormonaalse ravi, kirurgia või muude tervishoiuteenuste kaudu, et viia inimese keha nii palju kui soovitud ja ulatuses kokku kogetud sooga.

Isikute õiguse kohta saab lugeda Eesti põhiseaduse 2. peatükist.

Olulisim neist Teie poolt esitatud küsimuste kontekstis on toodud §-s 12, mis ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Loodan, et selgitustest ja viidetest oli Teile abi.

Lugupidamisega

Kommentaarid

Allakirjutanu leiab, et sotsiaalministeerium jätab normaalsete inimeste jaoks üheste vastustega, kuid progressiusupoliitika suhtes "tundlikele" küsimusetele vastamata ja see on erinevate Eesti riigi ametkondade puhul läbiv probleem. "Mis on tervis?" "Mitu sugu on inimestel?" Näiteks terviseamet kinnitas Objektiivile, et sellised küsimused ei kuulu ameti vastutusalasse ja soovitas pöörduda sotsiaalministeeriumi poole.

Inimeste kaks sugu on aegade algusest kehtinud loodusseadus.

Lühidalt öeldes väidab sotsiaalministeerium tagades inimestele libasoolisuse "õiguse", et Eestis loodusseadused ei kehti. Inimeste "tunded" on tähtsamad kui loodusseadus ja seda hoolimata asjaolust, et riik tahab kiirkorras saada "roheliseks", mis peaks tähendama, et kõiges käiakse loodusseadustega võimalikult ühte jalga. Inimeste kaks sugu on aegade algusest kehtinud loodusseadus. 

Kolmandat pidi võib nentida, et lendoravad on Eesti riigi seaduste mõistes paremini kaitstud kui noorte poiste munandid või tüdrukute rinnad. Samuti on rahvatervisetööstuse hinnangul soomuutmisest ohtlikum tegevus ennast Covidi vastu süstimata jätmine.

Soovahetuse eest vastutab "konservatiivne" Isamaa

Eestis reguleerib libasoolisust selgemate sõnadega ainult toonase sotsiaalministri, siis mõõduka ja tänase sotsiaaldemokraadi Eiki Nestori 1999. aasta 7. mail allkirjastatud määrus "Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded". Määruses väidetakse, et Eestis annavad inimestele soo vahetamise õiguse põhiseaduse 26. ja 28. paragrahv.

§ 26. seisab, et "igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. …"

§ 28. kirjutatakse "igaühel on õigus tervise kaitsele. …"  

Märkimisväärne on asjaolu, et määruses pole välja toodud, et alates mis vanusest on inimese soo muutmine lubatud.

Esimese viidatud põhiseaduse punkti juures jääb üle nentida, et libasoolisus on liigitatud teatud poliitikute arust pere- ja eraelu küsimuseks. Teise osutatud punkti kohaselt on inimese soo "muutmine" tervise küsimus, kuigi üheselt on teada, et soo "muutmise" nimel tehtavad toimingud teevad inimesest eluks ajaks invaliidi.

1999. aasta 25. märtsil ametisse asunud Eesti valitsuse peaminister oli Mart Laar ja valitsusse kuulusid peale Isamaa veel Reformierakond ja Mõõdukad.

RHK-11

Proua Paluste poolt mainitud RHK-11 "soolise ebakõla" kirjeldus on täpsemalt järgmine:

Soolist ebakõla iseloomustab märkimisväärne ja püsiv ebakõla indiviidi kogetud soo ja määratud soo vahel. Ainuüksi teisenenud sookäitumine ja eelistused ei ole aluseks käesoleva grupi diagnooside määramiseks.

Soolise ebakõla määratluse alla ei kuulu parafiilsed seksuaalsuunitluse häired (nt nekrofiilia ja vuajerism).  

Soolise ebakõla määratluse alaosas "sooline ebakõla teismelise- ja täiskasvanueas" (HA60) kirjutatakse:

Teismelise- ja täiskasvanuea soolist ebakõla iseloomustavad märkimisväärne ja püsiv ebakõla indiviidi kogetud soo ja määratud soo vahel, millega tihti kaasneb "ülemineku" soov, mille põhjuseks on tahe elada ja olla tunnustatud kogetud soost isikuna. Ülemineku saab panna toime hormoonravi, kirurgia või teiste tervishoiuteenustega, millega indiviidi keha viiakse soovitud ja nii palju kui võimalik määral kooskõlla kogetud sooga. Antud diagnoosi ei saa määrata enne murdeea saabumist. Ainuüksi teisenenud sookäitumine ja eelistused ei ole aluseks käesoleva grupi diagnooside määramiseks.   

Alaosas "lapsepõlve sooline ebakõla" (HA61) kirjutatakse:

Lapsepõlve enne puberteediea saabumist ilmnevat soolist ebakõla iseloomustab märkimisväärne ebakõla isiku kogetud/väljendatud soo ja määratud soo vahel. Seda iseloomustab jõuline tahe olla määratud sooga võrreldes erinevast soost, millega kaasneb lapse poolne tugev ebameeldivustunne enda seksuaalanatoomia suhtes, sekundaarsete sugutunnuste ja/või jõuline igatsus oodatavate esmaste ja sekundaarsete sootunnuste järele, mis käiksid kokku tema kogetud sooga. Laste soolise ebakõlaga kaasnevad usku süvendavad või fanataasiamängud, mänguasjad, mängud elik tegevused ja mängukaaslased, mis käivad tüüpiliselt kokku pigem kogetud kui määratud sooga. Ebakõla peab olema kestnud vähemalt kaks aastat. Ainuüksi teisenenud sookäitumine ja eelistused ei ole aluseks käesoleva grupi diagnooside määramiseks.     

Soolise ebakõla rubriigis on lisaks alaosa "määratlemata sooline ebakõla" (HA6Z), kuid selle kohta pole selgitust lisatud.

PKSTS 3. peatükk

Paluste viidatud PKSTS 3. peatükis pole "lapse soo andmete registreerimisest" ja "soo andmete muutmisega seotud reeglitest" mitte sõnagi. Ainuke võimalus on, et inimese soo muutmine käib sotsiaalministeeriumi esindaja meelest "perekonnaseisutoimingute" alla.

Küsimuste selgitav osa  

Küsimuste täpsemaks mõistmiseks kirjutas allakirjutanu nende juurde selgitava osa, mis on järgmine:

Minu nimi on Karol Kallas ja ma pöördun teie poole arvamus- ning uudisteportaali Objektiiv ajakirjanikuna.

Soovides, et küsimuste ulatus, valdkond ja mõte oleks võimalikult täpselt määrateldud, lisan küsimustele lühikese sissejuhatuse.

Eestlastele ja lääneilmale on tehtud selgeks, et peale Covid-19 "normaalsust enam tagasi ei tule". Teadus on väidetavalt, mida on kinnitanud ka teie ministeeriumi ja allasutuste tegevus, tänaseks selline, et senised inimõigused (artiklid 5, 7, 12, 19, 29)  ja meditsiinieetika (vt eelkõige Andres Soosaare "Meditsiinieetika" õpiku tabelit, lk 110) ning põhiseadus (§ 12, 18, 20, 26) enam ei kehti. 

"Uus teadus" ütleb samuti, et bioloogilisi sugusid on rohkem kui kaks, loodus eksib ja inimene võib sündida "väärasse kehasse" ning inimese sugu on võimalik muuta. Nii nagu Covid-19 puhul, on antud teemas segunenud nii poliitika kui uuem teadus. 

Kaks Eesti suuremat parteid, Reformierakond ja Keskerakond, kuuluvad Euroopa Parlamendis Uuenev Euroopa fraktsiooni. Uuenev Euroopa räägib LGBTIQ+ (antud akronüüm muutub kogu aeg) seksuaalvähemustest ja sugudest, millest võib välja lugeda, et olemas on "seksuaalvähemused" nagu omsooiharad naised (lesbid), omasooiharad mehed (geid) ja mõlema sooga suguühteid harrastavad inimesed (bisekusaalid). 

"T" täht tähendab transseksuaale, ehk oma sugu muutnud, või ennast mingi muusoolisena identifitseerivaid inimesi. Varem tähendas transsoolisus seda, et mees sai naiseks ja naine meheks, kuid täna pole "trans" määratlus enam nii "binaarselt" kohaldatav.

"I" täht tähendab interseksuaale, kes varasema teadusliku definitsiooni järele tähendas inimesi, kelle soolised tunnused pole üheselt tuvastatavad, täna pole see enam nii üheselt määrateldav. "Q" tähendab "seksiveidrikke" (queer – ing k veidrik, kummaline). "Q" võib samuti märkida, et inimene alles otsib oma sugu (questioning gender). "+" märk näitab, et seksuaalseid vähemusi ja sugusid on rohkem, kuid neid täpsemalt üles ei loeta.

Ameerika meditsiiniuudiste portaal medicalnewstoday.com kirjutab, et erinevate sugude arvu pole võimalik määrata. Meditsiiniteemade portaali healthline.com käsitluses on välja toodud 68 sooidentiteeti ja -väljendust. Ühe maailma autoriteetsema ringhäälingu BBC hinnangul on "sugusid rohkem kui 150".

Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei/Euroopa Demokraadid (EPP) fraktsiooni, kuhu kuulub Eestist Isamaa, esindaja Dolors Montserrat esitas 2021. aasta 9. septembril resolutsiooni ettepaneku "Euroopa Parlamendi resolutsioon LGBTIQ õiguste kohta ELis". Viidatud resolutsiooni ettepaneku punkt A kõlab "… LGBTIQ õigused on inimõigused", millest võib otse välja lugeda, et soo muutmine ja vähemalt 150 sugu on teadus, sest inimõigused (artikkel 27) ja Euroopa Parlament ei saa olla teaduse vastu. Ehk Isamaa arvab, et 150+ sugu on päriselt olemas ja see on teadus. 

Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide fraktsioon leiab et "Euroopa Liit on LGBTIQ vabaduse tsoon", ehk kõigil Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel on õigus oma sugu muuta ja valida on vähemalt 150 erineva soo vahel.

Ehk Eestis toetavad soo vahetamist ja teadust, et olemas on 150+ sugu, neli Eesti tänast parlamendierakonda: Isamaa, Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond ja Reformierakond. Kuna Covid-19 piirangute ajal said Eesti inimesed teada, et vähemalt Reformi- ja Keskerakonna näol on tegu parteidega, mis "usuvad teadust", siis võib eeldada, et 150+ sugu on poliitiliselt kehtiv teaduslik konsensus.

Samuti on Euroopa Liidu institutsioonides valdav seisukoht, et soo muutmine on terviseküsimus, mille eest peab tasuma sotsiaalsüsteem, Eesti mõistes Haigekassa. Millest järeldub, et 150+ sugu, nagu kõik Covid-19 ametlike poliitiliste jutupunktidega seonduv, on meditsiiniteadus ja soomuutmisega seonduvad protseduurid on vähem või rohkem vajalik ning vältimatu arstiabi. Soovolinik Liisa Pakosta, kes oli pikka aega tänase Isamaa juhtiv liige, kirjutas 2016. aastal: "Haigekassa kohtleb inimesi soovahetusoperatsiooni hüvitamisel ebavõrdselt". Pakosta hinnangul on "olukord, kus sünnipäraselt meessoost ja transsoolistele, juriidiliselt meessoost isikutele on kehtestatud samasisulise tervishoiuteenuse saamisel erinevad juurdepääsutingimused, on diskrimineeriv ja seega keelatud tulenevalt soolise võrdõiguslikkuse seadusest".

Inimesena ja ajakirjanikuna olen mina, Karol Kallas, segaduses, sest tänaval ma näen ainult mehi ja naisi, kuid poliitikud, teadlased, Euroopa Liit, meedia ja maailmaorganisatsioonid ütlevad meile kõigile, et sugusid on palju ja olemas on selline grupp isikuid nagu "LGBTIQ lapsed ja noored" (lk 12). Millisest nähtava reaalsuse ja uue teaduse lõhest on ajendatud minu küsimused.

Ps Ma teen vahet kontseptsioonidel "sotsiaalne sugu" (gender) ja "bioloogiline sugu" (sex).