Superministeeriumi hoone, kus asub ka sotsiaalministeerium. Foto: Scanpix

Sotsiaalministeerium otsib esmakordselt endale strateegilisi partnereid ühiskonna võimestamiseks mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise küsimustes, pakkudes selleks neljaks aastaks kuni 400 000 eurot riiklikku toetust.

Sotsiaalministeerium kuulutab oma kodulehel, et alates 1. novembrist avaneb organisatsioonidel võimalus taotleda toetust erinevate väikeprojektide rahastamiseks ning et erandkorras tõstetakse sel korral maksimaalne väikeprojekti toetuse suurus – senise 10 000 euro asemel – 35 000 euroni. Taotlusvooru kogumaht on aga 400 000 eurot.

Eriliselt väärib aga tähelepanu ministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Rait Kuuse selgitus, et “sotsiaalministeerium alustas suvel strateegiliste partnerite kaasamisega ministeeriumi tegevustesse” ning et “strateegilisi partnereid valitakse sellise korralduse järgi esimest korda ja kuni nelja-aastaseks perioodiks.”

Kuuse selgitab ühtlasi, et varem rahastati koostööpartnerite olulisi tegevusi hasartmängumaksu nõukogu kaudu vaid kuni üheks aastaks. “Väikeprojektide taotlusvooru kõrgema maksimaalse toetussummaga soovime teha ülemineku uuele korraldusele oma partnerite jaoks sujuvamaks,” toonitab ta.

Strateegiliseks partneriks valitud organisatsioonile on sotsiaalministeerium valmis eraldama neljaks aastaks kuni 400 000 eurot.

2020. aastal rahastatakse väikeprojekte nii sotsiaal- kui ka tervisevaldkonnast, ent valdkonnad, kuhu projektid võivad kuuluda, on kitsalt piiritletud. Ootuspärselt on üheks toetavaks valdkonnaks võrdse kohtlemise edendamine.

Strateegilisi partnereid otsib ministeerium aga viies valdkonnas, millest üheks on ühiskonna võimestamine mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise küsimustes.

Strateegiliseks partneriks valitud organisatsioonidele on sotsiaalministeerium valmis eraldama kuni 100 000 eurot aastas maksimaalselt kuni 4-aastaseks perioodiks.

Muu hulgas ootab ministeerium strateegiliselt partnerilt mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise küsimustes õhiskonnas eestvedajaks ja eestkõnelejaks olemist ning huvikaitse teostamist. Konkreetsemalt on partnerilt muuhulgas oodatud:

  • võrdse kohtlemise alane huvikaitsetegevus, sh võrdse kohtlemise aspekti ja eesmärke käsitlevate arvamuste andmine riiklike arengukavade ja olulisemate seaduseelnõude ettevalmistusprotsessis;
  • vajaduse korral väiksemahuliste uuringute ja analüüside läbiviimine teadmispõhise arutelu algatamiseks ja toetamiseks võrdse kohtlemise ilmingute, nendega kaasnevate probleemide ning nende lahendamise võimaluste teemal;
  • artiklite ja ekspertintervjuude kirjutamine ja/või tellimine ning avaldamise korraldamine siht- ja sidusgrupile suunatud traditsioonilistes ja internetipõhistes meediaväljaannetes ning sotsiaalmeedias;
  • ühiskonnas teadlikkuse tõstmine võrdse kohtlemise põhimõttest, inimõigustest, mitmekesisusest ja vähemusgruppide probleemidest eesmärgiga suurendada sallivust ja mõistmist vähemustesse kuuluvate inimese osas läbi koolituste, infotundide ja/või muude ürituste korraldamise;
  • võrdse kohtlemise edendamine läbi strateegilise kommunikatsiooni;
  • võrdse kohtlemise edendamine läbi strateegilise hagelemise;
  • juriidilise, psühholoogilise ja/või kogemuspõhise nõustamise tegemine;
  • mitmekesisuse edendamine ja edendamise toetamine organisatsioonides;
  • konkreetse siht- või sidusrühma esindajatele nn rätsepalahendusena kujundatud teavitusürituste ja arutelude korraldamine;
  • osalemine poliitikakujundamise protsessides eesmärgiga tagada vähemuste parim õiguskaitse ning olla vähemusgruppide võrdse kohtlemise küsimustes eeskõnelejaks;
  • võrdse kohtlemise võrgustiku koordineerimine, arendamine ning laiendamine.

Kommentaari selle kohta, mida sotsiaalministeerium ühiskonna võimestamiseks mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise küsimustes oma tulevastelt strateegilistelt partneritelt ootab, saab vaadata Markus Järvi nädalakommentaarist.

Spekuleeritakse, et konkurss strateegilise partneri leidmiseks kõnealuses küsimuses on kuulutatud välja teadlikult selleks, et anda Eesti LGBT Ühingule ja/või Eesti Inimõiguste Keskusele riiklik rahaline toetus koguni neljaks aastaks, ilma vajaduseta toetust vahepeal uuesti taotleda ja ka ilma võimaluseta seda katkestada.

Eile kinnitas keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiik, et kuni tema istub ministritoolil, ei lõpetata ministeeriumi poolt Eesti LGBT Ühingu riiklikku rahastamist.

Toimetas Varro Vooglaid

Tanel Kiik: kuni mina olen minister, Eesti LGBT Ühingu riiklikku rahastamist ei lõpetata