Sotsiaalminister Tanel Kiik koos ministeeriumi kantsleri Marika Priske ning võrdsuspoliitika osakonna juhataja Liina Kanter. Foto: Objektiiv

Andes SAPTK nõudmisel välja Eesti Inimõiguste Keskuse projektitaotluse, mille alusel eraldati nimetatud ühingule ja Eesti LGBT Ühingule kaheks aastaks 400 000 eurot, püüdis Sotsiaalministeerium vastava osa kinni katmise teel varjata, et taotluse esitajad on kinnitanud teadlikkust vajadusest toetuseks saadud raha tagasi maksta, kui ilmnevad asjaolud, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.

Parandus (23.07.2020): põhjendamatult kinni kaetud kujul andis kõnealuse projektitaotluse välja mitte Sotsiaalministeerium, vaid Riigi Tugiteenuste Keskus. Eksitus algses uudises tulenes tõsiasjast, et SAPTK püüdis dokumenti paralleelselt kätte saada mõlemast asutusest.

2019. aasta detsembris esitas Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) – mille koostööpartneriks on omakorda Eesti LGBT Ühing – taotluse projekti "Võrdsed võimalused sidusas ühiskonnas" raames rahastuse (400 000 eurot) saamiseks aastateks 2020–2021.

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) poolt välja nõutud dokumendis on suur osa tekstist kinni kaetud. Kuigi tegemist on avaliku raha kasutamisega, ei soovinud sotsiaalministeerium projekti üksikasju avalikkusega jagada.

Kui lohakalt kinnikaetud tekstiosalt kate eemaldada, siis selgub, et riigilt taotleti toetust lobitööks poliitikakujundajate seas, LGBT+ materjalide koostamiseks ja koolituste läbiviimiseks, koostööks haridusvaldkonna spetsialistide ja haridusasutustega, LGBT+ sisu loomiseks meediale jne.

Lähemalt kirjutasime sellest teisest täna avaldatud uudisest, mis kannab pealkirja "Karm fakt: LGBT ideoloogia levitamise eest maksab maksumaksja".

Lisaks viidatud uudises esile toodule on aga tähelepanuväärne ka tõsiasi, et muu hulgas kattis Sotsiaalministeerium enne Eesti Inimõiguste Keskuse rahastustaotluse SAPTK-le välja andmist dokumendist kinni ka osa, milles sisaldusid rahastustaotluse esitaja kinnitused, et ta nõustub taotluse andmete avalikustamisega, et ta on teadlik võimalusest, et alusetult toetuseks saadud raha tuleb tagasi maksta ning et ta on nõus enese auditeerimise ja kontrollimisega.

Nagu näha, kinnitab Eesti Inimõiguste Keskus neljandas punktis, et on "teadlik, et toetuste andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused."

Struktuuritoetuse seadus, millele on viidatud kinnituste osa neljandas punktis osutatud, ütleb paragrahvis 22 lõige 3 punkt 1, et "taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks", kui "ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt."

Miks on Sotsiaalministeerium pidanud vajalikuks seda kinnituste osa varjata, on siiani selgusetu.

Igal juhul on Sotsiaalministeeriumi esindajad eesotsas minister Kiigega korduvalt väljendanud eelnevale vastukäivat seisukohta, et juba välja makstud toetusi ei saa tagasi küsida ning samuti ei saa peatada juba alustatud projektide teostamiseks toetuste maksmist.

Toimetas Varro Vooglaid

Siin uudises on toodud välja VÄGA OLULISED ASJAOLUD – palun võtke hetk aega, et neisse süveneda.(1) Keskerakondlasest…

Posted by Varro Vooglaid on Teisipäev, 14. juuli 2020