Sotsiaalministeerium põhjendab raha eraldamist seksuaalvähemustele Eesti ühiskonnas levinud ja negatiivsetel eelarvamustel ning stereotüüpidel põhinevate hoiakutega vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste suhtes. Seetõttu ootab riigivõim seksuaalvähemuste ühenduselt ühiskonna teadlikkuse tõstmist ja osalemist poliitikakujundamise protsessides.
Kõike seda võib lugeda strateegilise partnerluse taotlusvooru kutsest.
„Eeskätt on suhtumine negatiivne teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti seksuaal- ja soovähemuste suhtes," leiab ministeerium.
Ka üldine suhtumine võrdse kohtlemisega seotud küsimustesse on pigem negatiivne või ükskõikne kui osavõtlik, hindab ministeerium Eesti ühiskonna teadlikkust.
Homoideoloogia levitamist tellib vabariigi valitsus
Konkreetselt seksuaalvähemuste kohta võib strateegilise partnerluse vajaduse põhjendusest lugeda järgmist:
„Võrreldes paljude Euroopa Liidu riikidega on Eesti ühiskonna suhtumine LGBT+ (lesbid, geid, biseksuaalsed, transsoolised ja teised (nt. panseksuaalsed, kväärid jt)) inimestesse olnud negatiivne. Euroopa Liidu riikidest vaid Leedus ja Lätis suhtutakse homoseksuaalsusesse negatiivsemalt kui Eestis. Paljud uuringud näitavad ka seda, et LGBT+ kogukonna sees on transsoolised inimesed need, kes kogevad enam diskrimineerimist ning kelle osas on arvamused ühiskonnas negatiivseimad. Kui OECD riikide keskmine on viimaste aastate jooksul transsooliste inimeste osas tõusnud, siis Eesti inimeste arvamused on muutunud negatiivsemaks. Samas on ka Eesti inimeste hoiakud aastate jooksul siiski liikunud rohkem LGBT+ inimesi toetavale poolele, olgugi et sallimatus on endiselt kõrge. Eesti Inimõiguste Keskus viib juba aastast 2012 läbi avaliku arvamuse uuringut LGBT õiguste teemadel. Viimatise, 2017. aasta uuringu tulemused näitasid, et Eesti inimeste suhtumine lesbidesse ja geidesse on kolme aastaga paranenud. Kui 2014 pidas 34% vastajatest homoseksuaalsust vastuvõetavaks, siis 2017 oli neid inimesi juba 41%."
Vajaduse kirjeldus dokumendis jätkub:
„Teadlikkus inimõigustest ja võrdse kohtlemise põhimõttest on vähene. Võrdse kohtlemise seadus ei rakendu täiel määral, kuna eelarvamused ja stereotüübid põhjustavad tõrjuvat ja diskrimineerivat praktikat vähemustesse kuuluvate inimeste suhtes. Tõrjumine ja ebavõrdne kohtlemine põhjustab ühelt poolt konkreetset kahju inimestele, kelle õigusi rikutakse, teisalt tähendab see kahju kogu ühiskonnale, kuna teatud osa ühiskonnaliikmete oskused ja võimed leiavad vaid osalist kasutamist või jäävad üldse kasutamata."
Strateegilise partnerluse II taotlusvoor, milles sisaldub teema Ühiskonna võimestamine mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise küsimustes, kestab kuni 31. oktoobrini 2019. (Võimestama – võimekaks, suutlikuks tegema. Toim.)
Taotlusvooru kutsekirja järgi on partnerluse eesmärgiks kodanikuühiskonna teadmistepõhine eestvedamine ja -kõnelemine ühiskonna mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise küsimustes, selle teemalise huvikaitse edendamine ja koordineerimine ning vähemustesse kuuluvate inimeste nõustamine.
Partnerlusest kasusaajatena nimetatakse vähemustesse kuuluvaid inimesi (teiste seas rahvusvähemused, seksuaal- ja soovähemused, põgenikud ja teised sisserändajad). Laiem kasusaaja on ministeeriumi hinnangul ühiskond tervikuna.
Dokumendi kohaselt ootab ministeerium partnerilt, kellele raha eraldatakse, vähemuste huvikaitsetegevust (sh arvamuste andmist riiklike arengukavade ja olulisemate seaduseelnõude ettevalmistusprotsessis), vajadusel väiksemahuliste uuringute tellimist, artiklite ja ekspertintervjuude kirjutamist, koolituste kaudu ühiskonnas teadlikkuse tõstmist võrdse kohtlemise põhimõttest, inimõigusest, mitmekesisusest ja vähemusgruppide probleemidest jms.
Samuti ootab riik oma partnerilt osalemist poliitikakujundamise protsessides eesmärgiga tagada vähemuste parim õiguskaitse ning olla vähemusgruppide võrdse kohtlemise küsimustes eeskõnelejaks.
Eesti LGBT Ühingu rahastamine on aastatega kasvanud 16 korda
Viimastel nädalatel on ühiskonnas kõneainet pakkunud nn seksuaalvähemuste esindusorganisatsiooni Eesti LGBT Ühing tegevuse rahastamine riigieelarvest. Ühing taotles 2019. aastaks riigilt 138 640 eurot, millest suur osa läheb ühingu Tallinna ja Tartu kontori ülalpidamiskuludeks ning töötajate palkadeks.
Riik toetas ühingut tänavu 96 000 euroga. Alates 2013. aastast on ühingu rahastamine maksumaksja taskust kasvanud 16 korda (6000 eurolt 96 000 eurole).
Raha eraldatakse hasartmängumaksust laekuvatest summadest.
Hasartmängumaksu seaduse kohaselt antakse sotsiaalministeeriumi käsutusse summa, „mille suurus vastab 15,3 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ning millest 93,5 protsenti eraldatakse meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks ja 6,5 protsenti hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks."
Ei ole selge, millise seaduses märgitud valdkonna (meditsiin, hoolekanne, pered, vanurid, puuetega inimesed) alla kuulub LGBT ja teiste vähemuste temaatika.
„Meie jaoks on radikaalsete ühiskonnalõhkujate rahastamine täiesti lubamatu," ütles EKRE aseesimees ja rahandusminister Martin Helme 10. oktoobril Objektiivile.
„Eriti groteskne on, et needsamad aktivistid on kõige ägedamad valitsusvastased protestijad. Samuti töötavad nad vahel varjatult, vahel avalikumalt valitsuse poliitikale vastu riigiametnikena," lisas minister.
Samas on Keskerakonda kuuluv sotsiaalminister Tanel Kiik teatanud, et näeb Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks üleskutses lõpetada Eesti LGBT Ühingu riiklik rahastamine seksuaalvähemuste tagakiusamist ega poolda seda.
Uudise koostas Veiko Vihuri